School kills creativity

I have got many e-mails about fashion, design and sewing, but mostly question like “where should I start?”. I decided to do a post about that, because I have my own opinion about that.

I have been designing and sewing for five years and learned to do it by my-self. Of course huge support for me has been my mother, who has education of dressmaker, but she haven’t never told me “sew this kind of dress, skirt ect..”, which means that I have had my own drawing and she has been just helping me and showing how things has to be done. My huge advantage is that I have really good imagination of how things has to be sewn and put together.

So from there I really think, that school kills creativity – it limits your imagination and sets rules how you will sew or do things. I am sure, that now there are many people, who says that I am wrong, but again, that is my opinion. There is sentence like “All children are born artists”, so basically it totally depends how you work it out by your-self. Don’t take me wrong, I don’t think that if you will go and learn design and sewing, then you will not be future Alexander Mcqueen, it just depends how strongly you will keep your imagination and so on. I just reccommend that before you go to study, you have some kind of base already, that you have your own signature.

To go back to the first question, then learn by your self – teacher from school, youtube, friend.. Who ever! And if you really want afterwards, then go and learn it also.

/Enda blogimise perioodi vältel olen saanud mitmelt kirju enda lugejalt disainimise ning moemaailma kohta, kuid enamjaolt siiski küsimust, “kust ma peaksin alustama?”. Otsustasin selle kohta teha eraldi postituse, kuna mul on isiklik arvamus tolle teema kohta.

Olen tegelenud õmblemise ja disainimisega ligi viis aastat ning õppinud selle aja vältel ise õmblema – voodreid jakkidele panema või üleüldse nööpi õmblema. Ainuke asi, mis totaalselt õppimata on, on lõike tegemine. Muidugi on selle perioodi vältel suureks abiks olnud ema, kes on tegelikult rätsepaks õppinud, kuid kunagi ta pole öelnud mulle “Õmble selline kleit, seelik…jne.” ehk siis alati on olnud mul ettekujutus olemas ja seal alustanud enda “tööga”.  Isiklikuks suureks plussiks pean, et suudan ülimalt lihtsalt ette kujutada kuidas miski peab õmmeldud olema, et ei tuleks apsakaid, et oleks loogiline jne.

Sealt tulenevast on mul kindel arvamus, et kool “tapab” sinu loomevõimet.. piirab seda ning “seab” sulle reeglid. Kindlasti leidub inimesi, kes nüüd vaidleks mulle vastu, kuid tuletan meelde, et see on minu arvamus. Tegelikult on isegi selline ütlus olemas – “Kõik lapsed on sündinud artistidena”, ehk siis su tegutsemisest oleneb kuidas miski läheb. Lisan veel juurde, et ma nüüd ei arva, et kui sa lähed seda eriala õppima, siis sinust ei saa tulevane Alexander Mcqueen.. Arvan, et see oleneb totaalselt kui tugevasti hoiad enda arvamsutest, kujutusvõimetest jne kinni..  Ehk mis ma öelda tahan, et enne kui lähed toda eriala õppima, siis tööta välja enda käekiri. Õpi kuidas miskit tuleb teha jne. Lisan veel juurde, et ma ei välista varianti, et paberi pärast tulevikus ka tolle eriala juurde teen (kui oleks tahtnud ainult seda õppida, siis oleksin juba praegult õppinud).

Minnes tagasi täiesti esimese küsimuse juurde, mida ülimalt tihti lugejatelt saan, ehk “Kust ma peaksin alustama?” – küsi abi enda tööõpetuse õpetajalt, harjuta ise odava kangaga, youtube.. Mis iganes! Muidugi ei ole paha variant ka, et minna reaalselt seda õppima, lõppudelõpuks on see ikkagi igaühe enda elu ja kõik otsustavad kuidas miski läheb. 🙂