FEARS IN EARLY 20’S

//In English below

Olen 22-aastane ning minu silmis on see üks (vabandust, aga…) lollimaid vanuseid, kuid samas teisest vaatenurgast on ka üks parimaid. Täna mõtlesin kirja panna selle esimese poole faktorid ehk siis miks 22 on üks lollimaid vanuseid ning mis kartused on mul tolles vanuses. Märgin ära, et see ei käi kõigi kohta, ilmselgelt, ning kõik on kirja pandud personaalsest vaatepunktist.

MA LÕPETAN ÜLIKOOLI… OH NOOO..

Umbes sellises vanuses paljud meist lõpetavad bakalaureuse (või on juba lõpetanud) ning siis tuleb igast suunast küsimusi
“Mis edasi?“
“Mis erialale spetsialiseerud?”
ja minu puhul “Mis riiki elama lähed?“
Well hey, ma otsi isegi vastuseid nendele küsimustele ning kui aus olla, siis eks mul ole ka väike kartus sees,
et mis siis, kui nendele küsimustele vastus ei leiagi?

SIDUDA END ELUKOHA, PARTNERI, TÖÖGA..

Ma arvan, et see on üks hirmuäratavamaid punkte siit nendest kõigist. Kardame kellegist oleneda või siduda end inimese, asukoha või tööga – peast käib läbi “Et siis, that’s it?“. Samuti kui asi tõsisemaks muutub, kas siis kaaslasega või töö suhtes, siis tekkivad omakorda kümme teist küsimust, et kas nüüd kolime kokku? Kas soovin seda tööd pikaajaliselt teha? Mis siis, kui it doesn’t work?

OOT, MIKS SEE ARVE MINU NIMEL ON?

No enam see pole minujaoks hirm, kui kuu lõpus pean ühe piraka summa kuskile üle kandma – elan siiski Kopenhaagenis. Hirm on aga siis, kui oled maksnud juba pikemat aega, kuna on sissetulek, aga kui ühel hetkel pole enam sissetulekut, kuid rendi arve sajab ikka kaela? Ükskõik mida elu toob, hirm on maha jääda elutempost.

AM I LATE?

Kui paljud teist on vaadanud Facebooki või Instagrammi feedi ning näinud kuidas üks ja teine abiellub või saab lapse (või ainult minu feedid on nii erilised.. 😀 ). Muidugi selles pole midagi halba ning ma ei sea kedagi hukka selle kohapealt, kuid nähes seda, siis hakkan mõtlema, et appi, kas.. kas ma olen hiljaks jäänud selle kõigega? Ühesõnaga, igasugused mõtted käivad peast läbi, samas minu lähi sõpruskonnast enamus ei ole veel seda radapidi läinud, mistõttu mul õnneks seda pressurit ei ole. 😀

OTSUSED

Kui anda kätte kaks suunda, mis võivad su tuleviku totaalselt muuta, siis iga viimne otsus on hindmatu. Samuti oleme kartused, et kõik meie otsused on raiutud kivisse, ehk kui valin raamatupidamise eriala, siis kardame, et istumegi kuskil monitori ees ja tulevik on paika pandud. Kui astuda nüüd samm tagasi (mida ma peaksin ka ise hetkel tegema), siis tegelikult asi ei ole kaugeltki nii. Näppu näitamata ma tean inimest, kes õppis liha tehnoloogiat (või mis iganes toiduga seotud) ning hetkel on erialaliselt raamatupidaja.
Otsustega seotud – hirm on vastu võtta otsuseid, kuna mis siis, kui teine valik toob parema tulemuse?

VÕIMALUSED

Krahmates kõik võimalused, mis teele sattuvad, kuna hirm on magada maha midagi head..
..midagi, mis võib elu muuta. Muidugi see võib ringiga tagasi tulla, if you know what I mean 😀 .

IS SOMETHING WRONG WITH ME?

Kõik on suhtes and then there’s you… 😀
Okei, tegelikult see ei ole veel hirm minu jaoks, kuid mida aasta edasi, seda enam tekitan endale küsimusi.
Well, I know I’m a freak.. but hey, I can be nice also… sometimes.

Ilmselt need on need aastad, mil küsitleme kõike, otsime lahendust ning kardame, et kukkume läbi.
Tuleb ainult olla kannatlik ja loota, et teeme õigeid otsuseid, kuid eks seda näitab juba tulevik. 🙂

Get that t-shirt HERE

For English click more

//I’m 22 years old and let’s face it, early 20’s is kind of scariest age period, but also in the same time coolest and most exciting one. I decided to write down some fears, what usually people in my age have, however, I must say that all those points are from my point of view.

I’M FINISHING AN UNIVERSITY… OH NOOO..

So I”m finishing an university pretty soon, my bachelors, and I believe many in my age actually have done it already. Anyways, it’s fun how you get so many questions about your future, as..
“What you will do now?”
“Which direction you will take?”
“What country?”
Well hey, I’m also looking an answer to those question and I guess my biggest fear is to not find one.

COMMIT TO THE LOCATION, PERSON, JOB..

It’s kind of the scariest thing from all those points. We are scared to commit to person, location, job or something else.. Thinking “that’s it?!”. If you never been in the situation, where you actually live together with somebody, it looks a huge step. What if it doesn’t work out?

WAIT, I HAVE TO PAY THAT BILL?

Okay, I have done it last three years, so nothing new for me, but it’s scary if one day you are not able to keep a step with life itself so you still get a rent bill, but you don’t have an income. I’m scared to lose track of life.

AM I LATE?

Hands up who is sees many marriage or babies pictures on Facebook or Instagram (or there’s something wrong with my feed, haha). Anyways, then you start question are you late? Like should I get family right now? But from other point, close friends around me are in the same situation as me, so still chilll..

DECISIONS

We’re scared to take a decision. We’re scared our decisions will be set in stone.
What if I would choose another one, maybe I will have better future?

OPPORTUNITIES

We want to take all opportunities because what if we miss some life changing one?

IS SOMETHING WRONG WITH ME?

Okay, I don’t feel it right now, but at one point maybe I start to question is there something wrong with me. The thing is that I’m single and looking around, then everybody are in the relationship. 
I know I’m a freak, but hey.. I can be nice as well.. Sometimes. 😀

These are the years when you question everything, but I believe there’s something good ahead.
Just need to be patient and look forward what future has to you. 🙂