WHEN EVERYTHING GOES WRONG | DAY IN MEXICO

Siin üks pikem jutt ühest päevast Mehhikos, mil lagunesid kõik plaanid kokku ja nii ka mina emotsionaalselt.

Päev algas suurte plaanidega, kuna orginaalne reisiplaan nägi välja, et esimesed 10 päeva veedame Playa del Carmeni ja Merida piirkonnas ning siis rendime auto, reisides Meridast Mexico Citysse – ligi 1500 kilomeetrine reis. Öö enne seda võrdlesime erinevaid firmasi, kes pakkusid autot rentimiseks ning viimaks leidsime sobiva variandi, mis oli hinnaklassis enam-vähem, milleks oli siis 160€ nädal näkku. Teadsime, et reis läheks natukene kulukamaks, aga soov reisida niimoodi oli suur ja jällegi, kui tihti ikka sattume Mehhiko.

SUPER.

Hommikul pakkisime kõik kohvrid ning aeg oli suund sisse võtta. Terve see aeg ma tundsin end niii halvasti… nagu midagi juhtuks või midagi on väga valesti… Ega sisetunne ei petnud. Jõudes tolle firmasse, saime teada, et kindlustus ei olnud registreerimisel sisse arvestatud ehk hind tõusis ligi 300€ peale (näkku), mis oli meie jaoks ülepea. Ühesõnaga, reis jäi ära.

Jõudsime enda elamiskohta tagasi oli vaja ruttu uued plaanid teha, kuna ülejäänud grupp lendas sel samal õhtul Mexico Citysse ning seal kus ööbisime, oleksime heal korral ühe öö veel saanud olla.
Reisile pidid minema mina, Dayan ning kolm Eesti tüdrukut veel. Need kolm eestlast otsustasid sõita tagasi Tulumisse, nautimaks puhkust, aga kuna mina ja Dayan käisime juba seal, siis tagasi ei tahtnud minna. Siis tuli Dayan välja jutuga, et tema läbib ikkagi sellele reisile…. BUSSIGA. Vaatasin suu ammuli ringi, proovides selgeks teha, et see puhas lollus, kuna meie graafik ei oleks painlik ja ilmselt paljudesse vaatamisväärsustesse me ei saa ligigi… pluss me oleme kohvritega. Dayan raius kindlameelselt peale, et ta läheb bussiga. Lõpuks istusin laua taga – üks osa pundist lähevad Tulumisse, teised Mexico Citysse ning üks üksik hunt läheb sõidab veidi bussiga (halleluuja). Pisarad lihtsalt jooksid mööda põske alla, kuna olin siiski Mehhikoooos! Mis edasi?! Mäletan, et see oli esimene kord, mil soovisin minna koju, Eestisee. Vaatasin kiiruga lennupileteid Mexico Citysse, et siis lähen teiste tüdrukutega kaasa, aga samas tahtsin reisida ringi. Kõik oli lihtsalt nii vale.

Peale pisardamist võtsin end kokku ning sain Dayaniga jutule, et lendame koos teistega Mexico Citysse
ja lähme seikleme seal ringi tema autoga. Jesss, piletid ostetud…

Aga see ei olnud kõik…

At airport…

Jõudes lennujaama ja minnes Check-In’i tegema, purskasin leti taga naerma, kui saime teate “Teie krediitkaart ei läinud läbi ja teil EI ole pileteid“…. ARE YOU KIDDING ME? Isegi praegult naeran… no mida 😀

Lõpuks lõppes kõik hästi saime lennupileti Mexico Citysse 40€ odavamlt, kohver sees (80€ga). Täpsustuseks, peale esmakordselt piletite ostmist saime kinnituse ja meil polnud põhjust kahtlustamaks, et pileteid tegelikult ei ole – see oli süsteemi viga. Teised piletid ostsime kohapealt.

Lend Mexico Citysse oli kaks tundi ning voodisse sain mingi kell 1 öösel…
alustades järgmist päeva Dayani pere jumaliku hommikusöögiga, piiinlik.. 😀

Click more for English

//A longer story about the day, when all plans fell together, together with my emotions.

We started the day with big plans. The plan was to rent a car and travel a week through Mexico, seeing beautiful places of Mexico. Night before we searched for a car to rent, with reasonable price, and we went to sleep pretty late after registering one – 160€. Next day we packed our suitcases and took the direction to the company. I must admit that I had pretty bad feeling about all of it whole morning and I knew something will go wrong.. and it did. So there we found out that we didn’t add an insurance to our car, which made the price even more expensive, so we couldn’t afford it. Which means, we were without the plans.

One part of the group had a flight in the same night to Mexico City and well, we should have left also the accommodation, where we were. Again, one group went to Mexico City, another one decided to go back to Tulum and then there were me and Dayan. Dayan was so sure about going to the trip… with a bus. I didn’t want to participate at that plan so at one point all my emotions crashed down. I didn’t want to go to the trip by bus, didn’t want to go to Mexico City already… didn’t have any plans and there I was, crying and wishing to go back to home. So after a talk with Dayan we decided to fly back to Mexico City and take his car from there and go to a road-trip.
… And we bought flight tickets..

But it wasn’t it.

So at airport when we went to do a check-in, the woman told us “you don’t have a ticket”.
I was literally laughing, are you kidding me?

The thing was that there was a mistake in the system, so our payment didn’t went through, even though we got a confirmation letter. Luckily we could by the tickets right away at airport, and we got it even cheaper.

So the flight to Mexico City lasted 2 hours and we were there around 1 o’clock.
Morning started with a nice breakfast