Meie tervisliku suhte saladus

Ma pole alati teiega kõige ausam olnud, kui teema puudutab suhteid. Täna, tähistades enda hetkese suhte esimest aastapäeva, soovin teiega jagada meie tervisliku suhte saladusi, mida ma kohati oleksin soovin teada ajal, mil jooksin eelnevas suhtes kokku-lahku NELI aastat. Samuti tean, et isegi kui ma jagan neid saladusi teiega – üks asi on seda lugeda, teine asi on sellest aru saada ja kolmas on nendele põhineda.

Minu definitsioon tervislikust suhtest – suhe, mis ei ole ideaalne, kuid on tervislik sinule ja temale. Miski, mis toob väärtust sinu ellu ja annab energiat, mitte ei võta seda. Suhe, kus oled õnnelik ja kaaslane ei proovi sinu õnne ‘röövida’ vaid pigem rõõmustab koos sinuga. Suhe, kus saad olla sina ise.

Õpi tundma tema armastuse keelt

See on niiöelda raske osa suhtes olles, mille arusaamine võtab omajagu aega – kes on su partner ja mida TA hindab suhte juures kõige enam. On olemas viis erinevat armastuse keelt: Quality time, Words of affirmation, Physical Touch, Acts of Services, Receiving gifts.

Toon Teile näite. 

Minu armastuse keel on ‘kvaliteetne aeg’ ja kõige vähem hoolin kingituste saamisest. Oli aeg, mil mu kaaslasel oli raske aru saada, miks ma ei tunne suurt rõõmu füüsilistest kingitustest. See lihtsalt ei ole midagi, mis paneb mind ohkama. Samas, viies mind katusele tähti vaatama on just see, mis paneb mu südame puperdama.

Tehke oma kaaslasega test, teadmaks, mida hindate suhtes olles kõige enam. Testi leiate siit. 

Ära raiska enda aega..

Alles hiljuti mu sõbranna helistas mulle: “Tean, et kui ma suudan muuta selle omaduse temas, siis see suhe sobib mulle.. “. Inimestena kardame, et me ei leia seda “õiget” kellest kõik nii pingsalt räägivad. Samuti kartsin mina. Kartsin, et jään igaveseks vallaliseks, kuna kuni eelmise aastani polnud mul ühtegi ‘tervisliku’ suhet, mistõttu käisin neli aastat kokku ja lahku inimesega, kes oli ‘parim’ valik nendest kõigist. Inimesega, kes solvas mind, kui pinged olid üleval.

On see tervislik suhe? Usun, et tead vastust.

Olgem ausad, sa tead juba varakult ära, kas inimene sobib sinuga kokku.

Kuldne reegel: sa kas võtad omaks tolle inimese omadused või liigud edasi. Iial ei tohiks olla asi küsimuses, kas sa suudad teda muuta.

Sul on enda elu. Tal on enda. Aga olete üks.

Kaks suurt viga, mida tänapäeval näeme:

  • Me kaotame iseenda
  • “Kui mul vaid oleks keegi mu kõrval, ma oleksin õnnelik..”

Kõik hakkab olenema ‘temast’ – kuhu sa lähed, mida sa teed või kui õnnelik sa oled (suurim viga!!!). Olles aastaid vallaline enne hetkest suhet, õppisin elame iseendaga ja olemaks õnnelik ka üksi olles. Nagu eelnevalt mainitud, siis me inimesena kardame üksikuks jääda, me soovime kedagi enda kõrvale, kes õhtul paneks käed su ümber, kuid sellest ei tohiks oleneda sinu õnn. Nii nagu mina õppisin õnnelik olema üksi olles, tegi seda ka mu kaaslane aastaid enne mind.

Kuldne reegel: õpi tundma rõõmu ka üksi olles, enda elu ja keha üle. Sinu õnn ei olene kellestki teisest.

“Kust ma tean, kas ta on see õige?”

Kui ta oleks see õige, siis sa ei küsiks seda küsimust.

Ning pean tõdema, et maailmas on mitmeid ‘õigeid’ kellega sobid ideaalselt kokku, iseasi, kas sa kohtad neid. See, et ma olen selle ‘õige’ hetkel leidnud, ei kinnita, et me jääme alatiseks kokku (kuid muidugi, ma siiralt loodan seda).

… nii lihtne see ongi.

Austus. Avatus. Piiramatu. Olemasolu.

“Sa pole sellest mulle rääkinud?” – Austa tema otsuseid. Ole avatud.

“Sa tegid seda, ilma minu nõusolekuta” – Ära pane piire enda kaaslasele.

“Kas sa kuulsid, mis ma ütlesin sulle?” –  Ole olemas.

Küsimused ja ütlused, mis lisavad pingeid suhetesse.

Märkamata teekond…

Oma brändi omamine oli mu suurim unistus. Töötada millegi kallal, millel on suur tähendus mulle endale ning loodetavasti andes väärtust ka teistele. Sellest on täpselt aasta möödas, kui kirjutasin lepingu enda tootjaga, kuid tol hetkel see ei tähendanud, et julgen kogu plaaniga lõpuni minna.

Ma ei julgenudki. Mitmeid kordi soovisin alla anda, kuid mul olid imelised toetajad minu ümber.

Täna, aasta hiljem, olen Fennecfit’iga turul olnud kuu aega ning see on üks põnev lumepall, mis veereb ja veereb, mille kõrval pean sammu pidama. Teha oma bränd on suur samm ning ma siiralt austan igat ettevõtjat, kes on julguse kokku võtnud. Olgu selleks mu konkurendid või keegi teisest valdkonnast – sa oled suurepärane. Tuues naljaka meenutuse teieni – 30 minutit peale brändi avaldamist nutsin põrandal ja ütlesin “Ma annan alla..”. Need on need momendid, mida Teie ei näe, kuid arvasin, et toodetega on probleem. Päev hiljem aga selgus, et kõik on rohkem kui korras.

Märkamata saavutused

Sellest põnevast teekonnast rääkides leidsin, et oleme inimesed, kes ei oska tähistada väikseid saavutusi. Olukorra teeb hullemaks, et jõuame enda eesmärgini avastamaks, et sellest ei piisa. Soovime alati rohkemat märkamata, kui suured sammud oleme siiani ära teinud. See teema käib kõigi kohta. Olgu sul kaalulangetus sihid, soovid rohkem jälgijaid või paremat palka. Meil pole kuna piisavalt.

Mäletan nii selgelt, kuidas 17. märtsil andsin enda Fennecfit brändist Teile teada ja samalajal mõtlesin “mis on mu järgmine samm?”. Ei tähistamist. Ei rahulolu. Ainult kindel siht, et pean edasi liikuma.

Mis on kõige hullem selle teema juures?

Viimased kaks kuud olen kaotamas ühendust endaga, teiste huvidega ja inimestega. Tean, et see ei otselt seotud isegi mu brändiga, vaid kogu mu eluga. Me ei ela enam hetkes. Me elame, et elada. Olen õnnelik, et ma olen sellest murest teadlik, ehk saan edasipidi teadlike otsuseid võtta ja käituda vastavalt.

Sellega seoses sooviksin, et Sina, kes sa loed hetkel, tähista enda saavutusi. Proovi hommikul kaks esimest tundi vältida sotsiaalmeediat – võta aeg endale. Vaata rohkem ringi. Ära mine magama olles pahane kellegi peale. Ütle inimestele enda ümber, kui palju nad tähendavad sulle.

ENESEARENG: PAANIKA

Mõned nädalad tagasi tegin enda Instagrammis postituse teemal ‘Self-development’. Seda sõna kuulete tänapäeval iga nurga tagant ning kohati kõlab kui järjekordne ‘blabla’ teema. Pean aga tõdema, et see valdkond on voolinud mind läbi aastate ainult positiivses suunas. Selles postituses küsisin, kas kellelgi on huvi tolle teema kohta ning võimalusel räägiksin rohkem. Isegi kui sain kõigest kaks ‘JA’, siis leian sellegipoolest, et soovin seda teemat siin arutleda.

Andke mulle märku, kui soovite veel rohkem taolisi postitusi.

KÕIK EI OLE SINU VÕIMSUSES

Mõned aastad tagasi reisisin ühe enda lähedase sõbrannaga ning olin teada tuntud ‘paanitseja’. Jään kohtamisele hiljaks – paanika. Kui rahakott silmapildist kadunud – paanika. Kui jään lennukist maha – paanika. Teate küll kõiki neid olukordi, kus kõik läheb lihtsalt valesti ning närvikõdi käib läbi üle keha, vaadates ärritunult paremale ja vasakule.

Ühel hetkel hakkas mind häirima, et mind teati kui sellise inimesena ja ilmselt sellel momendil sain aru, et see kuidas ma reageerin igale situatsioonile on siiski minu enda teha. Ausalt, siin maailmas pole midagi ilusamat ja motiveerimat kui tõestad iseendale, kui võimekas sa oled enda elu/ennast muutmaks just selliseks nagu sa seda soovid.

RAHULIKUM INIMENE KUI ENNEM

Kuidas ma muutsin enda reaktsiooni igale situatsioonile.. täpsemini, ärritavale situatsioonile?

Iga kord, kui midagi juhtus, küsisin endalt kaks küsimust:

    • “Kas ma saan midagi teha, et muuta seda olukorda?”
      – kui vastus on EI, siis see, kuidas sa edaspidi käitud, ei muuda seda, mis on nüüdseks juba juhtunud.
    • “Kas minu rahmine/närvipinge aitab sellele olukorrale kaasa?”
      – kui vastus on EI, siis võta samm tagasi ja rahune kõigepeal maha.

Toon näite enda elust.

Olen kohvikus ja ei leia enda kodu võtmeid, ometi tulin just kodust ja lukustasin ukse. Tean, et see olukord ei ole tore, kuid sa oled siiski inimene ning meil kõigil juhtub midagi sellist. Tavaliselt tekkiks mul paanika ning rahmeldamine, kuid olgem ausad, see ei aita kuidagi tollele olukorrale kaasa.

Kas saad sa helistada enda võtmetele või navigeerida asukohta, kus need ära kaotasid? Ei.
Kas sinu rahmeldamine aitaks ja kiirendaks võtmete leidmise protsessile kaasa? Ei.

See olukord ei ole sinu võimsuses!

Hinga ühe korra sügavalt sisse ning vaata enda asjad läbi. Kui pole sinu ümbruses, mõtle enda teekond läbi ja alati saad loota, et need on kuskil ootamas sind. Kui ei, siis tead, elu liigub edasi.. usu, on hullemaid olukordi.

TÖÖTA ENDA MÕTTEMAAILMA KALLAL

Enda mõttemaailma ümber muutmine võtab aega ning arusaama, mis on õige reaktsioon ja mis mitte. Päeva lõpuks – see kõik on su mõttemaailmas kinni. Jõua punkti, kus su tujud ning emotsioonid ei ole kontrollitud ja muutlikud sind ümbritsevate sündmuste põhjal. 

Enese-kontroll on tugevus.
Rahu on meisterlikkus.

Ja lõpetuseks, kui sul on oma ‘nippe’ siis jagada, siis pane need kommetaari kirja ning võimalusel jagan neid ka enda lugejatega järgmises postituses/Instagrammis. 🙂

AITÄH 2018, TERE TULEMAST 2019

Wou, 2018.. sa oled suurepärane olnud.

Aasta viimane päev, mida ehk sooviksin sisutada teistmoodi, aga võimaluste tõttu see on esimene aastavahetus mil veedan Taanis. Peale kõige, kahjuks mu kaaslane reisis Austriasse suusatama, ehk keskööl musitan shampusepudelit. Nali naljaks, leian et nii nagu sünnipäevad on ka aastavahetus ülehinnatud, kuna see siiski tavaline päev ja ainult aastaarv muutub. See on kui ühiskondlik surve, et kui sa midagi ei tee, siis ‘kas sul polegi elu?’. Tundub, et lähen selle survega kaasa, kuna samuti ei soovi üksi kodus istuda..

Alles hiljuti postitasin video, kus rääkisin eesmärkidest, mida seadsin selle aasta alguses ning millised täpsemalt täitsin. Seda videot saate näha siin:

Ma rääkisin suurematest eesmärkidest, kuid loomulikult on raske kõiki õnnelikke hetki ning muudatusi sinna listi panna.

“Soovin leida enda kõrvale armastava partneri..”

Ei, minu silmis on raske selliseid asju planeerida, kuna see ei ole sinu võimsuses, kuid kui teisest pilgust mõelda, siis eks me tõmba neid asju endale ligi, mida me tõesti soovime või vajame.  Mulle isiklikult oli see ilmselt kõige suurem muudatus sel aastal. Ennekõike sellepärast, arvates, et minust saab vanapiiga koos 10 saksa lambakoeraga. Täpsustuseks, ma ei lepi olukordadega, inimestega või sündmustega, kui see ei ole mulle mokkapidi. Ma ei leia, et peaksin leppida inimesega enda kõrval, kellega ma ei ole õnnelik või tunnen, et ta ei ole minu inimene. Ma teadsin keda soovin enda kõrvale ja ta on esimene inimene minu elus, kellega tunnen, et oleme üks. 

Lisades sellele juurde, ära lepi kunagi vähesega. Elu on lühike ja ei tasu mängida enda õnnega ning ilmselt ka parimate aastatega. Ära otsi inimest täitmaks sinu elu õnnega. Eelkõige ole õnnelik iseendaga, sina oled siiski enda õnne sepp.

MAAILMA AVASTAMINE

2018 võtsin vastu hoopis välismaal, vaadates Singaporis vihma käes ilutulestiku ning mainides, et tulgu see üks parimaid aastaid siiani. Väike ingel võttis mind kuulda ning see oli tõesti minu elu parim aasta. Olen tegelenud suuremas vormis enese-arendamisega, olles esimesed seitse kuud töötu, andes mulle võimaluse otsida mida ma ise inimesena tegelikult soovin. Sõna “töötu” kõlab nii hirmuäratavalt, kuid seda ei anna sõnadessegi panna, kui suurt mõju see perioodi mulle avaldas. Elu muutus juuni- ja juulikuus, mil astusin suhtesse, sain magistrisse sisse, kolisin ning sain Taani suurimasse firmasse tööle. See lugu kõlab kui muinasjutust, kuna päeva pealt oli mu elu 100% muutunud. 

Arvasin, et sellega piirdub minu reisimine, kuid õnneks avanes mul võimalus reisida sellegipoolest 12 riiki, millest 8 täiesti uued minu listis. 

  1. Singapur
  2. Vietnam
  3. Combodia
  4. Kreeka (kaks korda)
  5. Tansaania
  6. Inglismaa
  7. Saksamaa
  8. Belgia
  9. Poola
  10. Hispaania
  11. Portugal
  12. Holland

Reisisin seljakotiga, esinemistega, enda kaaslasega, äri sihiga ja täiesti üksi. See aasta on andnud mulle nii palju eelkõige just sellepärast, et enamus reisidel on olnud erinev siht. Olen kasvanud ja arenenud läbi erinevate kultuuride ning olen ääretult tänulik selle võimaluse eest.

MIDA TOOB AASTA 2019?

Ma ei oska sõnadessegi panna enda emotsioone 2019 kohta. Ma olen hirmul, kuna järgmisel aastal tuleb kaks brändi ilmavalgele, mille kallal olen töötanud. Tean, et lükkan end sügavsse vette, kuid leian, et see on parim viis õppimiseks. Samuti olen põnevil, kuna see kõik viib mind mugavustsoonist välja ning toob minuni uusi väljakutseid. Viimaks astun lähemale sihtidele, millest olen unistanud pikemat aega. Sihtidele, mis aitavad mul tasapisi saamaks iseseisvaks.

Olen inimene, kes usub, et kui kirjutad enda sihid ülesse, see aitab kaasa nende täitmisele.

Uued teadmised

Viimastel aastatel olen suuresti töötanud enda kallal. Inimesed sidistavad paljustki, et sina oled enda õnne peremees. See, mis su elus toimub ja see kuidas sa reageerid kõigele on sinu enda valik.  Panemaks rõhku enda mõttemaailmale ning mõtlemaks, miks me käitume nii nagu me seda teeme teatud olukordades – see on suur anne.

Personaalne areng on üks asi ning teadmised teised. Jätkuvalt soovin areneda valdkondade pealt, kus ma pole tugev. Teisi sõnu, millele ma juba keskkoolis suuremat tähelepanu ei pannud. Ma soovin rääkida inimestega teemadel, mil hetkel olen täiesti vait – ajalugu, religioon, maailm. Tahan omada põhiteadmisi.

Jah, kahjuks keskkoolis läksid need teadmised ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Raamatud/Podcastid

Parim viis endast targematelt õppimiseks on just raamatud ja podcastid, kuid ometi me ei kasuta seda võimalust totaalselt. See võimalus on tasuta ning lühikese perioodi jooksul ilma et sa peaksid registreerima end kuhugi koolitusele. Soovin, et iga nädal investeeriksin enda aega uue podcasti või/ja lugemise alla.

Taani keel

Jah, aasta lõpuks soovin, et suudaksin rääkida puhtalt taani keelt.

Investeerimine

Lisaks soovin õppida investeerimist. Sellest tulenevalt järgmisel aastal soovin investeerida kinnisvarasse kui ka/või aksiatesse.

Tantsimine 

Ma armastan tantsimist. See on toonud mu ellu sära, inimesi ning reisimist. Kui selle aasta siht oli minna festivalidele, siis uuel aastal soovin sammu edasi astuda – ma soovin olla õpetaja. Ei, ma ei soovi olla iga nädalane õpetaja vaid soovin anda ühte tundi kuskil festivalil. Ma tean, et see on suur soov ja kuidas oleks see üldse võimalik? Kirja võin ikka panna ju…

Eestlased, kes te tantsite, kas te sooviksite, et annaksin enda teadmisi Teile edasi? Siis tean organiseerida midagi. 🙂

Samuti soovin arendada end veelgi enam teisi tantsustiile – kizombat ning dominican bachatat.

Andmise rõõm

Töö personaalse treenerina

Olles personaalne treener, soovin anda enda teadmised edasi ning aidata vähemalt kolmel inimesel astuda samm lähemale tervislikuma MINANI, ehk siis olla personaalne treener kolmele inimesele.

Jaga ärimaailma teadmisi

Samuti tunnen, et soovin jagada firma omamise teadmisi ning asju, mida oleksin soovinud teada, kui alustasin enda firmaga. Ma tahan inspireerida tegusaid naisi, kuna jah, ma soovin näha rohkem naisi kui firmade asustajatena.

Elulised väljakutsed/muudatused

Enda kodu

Jah, ma ütlen seda kõva häälega välja (kirjutamisi viisis tho). Olen väsinud elamaks teiste inimestega, võõrastega. Soovin, et järgmisel aastal, mil saan 25-aastaseks, ma saan kutsuda mingit kohta enda koduks.

Sotsiaalmeedia piiramine ning struktuur

Otsustasin koostada endale plaani, kuidas ja millal kasutan sotsiaalmeediat. Hetkel teen seda iga vaba hetk, kulutades selle alla TUNDE PÄEVAS, kuid tean, et saaksin investeerida seda aega teisiti. Koostan plaani, kuidas ja millal sotsiaalmeediat kasutan ning loodetavasti loon uue harjumuse.

Uute inimestega tutvumine

Ma pean astuma mugavustsoonist välja ning tutvuma uute inimestega. Asi sellest, et kui päris aus olla, siis mu ainuke lähedane sõbranna kolib jaanuaris Taanis ära, mis omakorda tähendab, et mul pole ühtegi lähedast sõbrannat/sõpra siin enam. Olen kui omas kastis ning panen bloki ette tutvumaks uute inimestega, mis on tegelikult jaburus. Kas see tuleb vanusega ning valikutega, keda soovime enda sõpradeks, ma ei tea, kuid ei soovi, et see peataks minu avatust uuteks sõprussuheteks.

Soovin anda võimaluse vähemalt ühele inimesele IGA kuu järgmine aasta.

Füüsilised saavutused

Personaalne treener iseendale

Kirjutasin sellest ka Instagrammis (@birgitkool), kuid järgmised kuud olen personaalne treener iseendale. Siiani olen jõusaali pinki nühkinud kolm aastat, kuid ei ole otseselt jälginud mingisugust plaani. Selleks, et teiega saaksin töötada, tuleb mul eelkõige kogutud teadmised rakendada töösse ja siis edasi liikuda teiste inimesega.

Selja painduvus/rüht

Oh, see siht oli juba eelmine aasta, kuid võtan selle uuesti kätte. Soovin olla seljast veel enam painduv, mis oleks muidugi ilusam ka tantsuplatsil. Samuti sellega seoses soovin enda rühti parandada. Minu peres käib küfoos käsi-käes ning ma tõesti ei soovi seda rada minna.

Lõuatõmme

Let’s do it. Ma ei suuda isegi ühte teha hetkel.

Spagaat

Kunagi, aastaid tagasi mil oli noor ja ilus suutsin seda teha, kuid kahjuks hetkel enam mitte. Aeg muuta seda.

Neid asju on tegelikult veel ja veel, mida soovin parandada, muuta või teha, kuid siis jääksingi siia kirjutama. Pannes Teile südamele. Võtke 15 minutit enda päevast ning kirjutage ülesse enda sihid. Sihid peavad olema sellised, mida sa saad mõõta – näiteks “Olla tervislikum” ei ütle sulle midagi. Mis tähendab olla tervislikum sinu jaoks? Joosta kord nädalas? Käia jalutamas iga päev? Muuta toitumiskava? Pane see kõik kirja.

Nagu enda videos rääkisin, kirja panemine aitab ning nii viisin enamus enda sihid sel aastal täide. 🙂

Unista suurelt.

TÖÖTAME, ET MAKSTA RAVIKULUSID

Selline tunne, et kõige väiksema stressiga eluperioodid on siis, kui oled alaealine või juba pensionieas. Miks? Alaealisena võisin rahulik olla, kuna olin kindlustatud enda vanemate poolt. Pensionieas, kuna selleks ajaks olen terve elu rüganud tööd ning justkui peaksid nautima kogutud raha. Mitte et minu Eesti pension on palju lubav, mis on hetkese seisuga kõigest 24€.

Ärge nüüd valesti aru saage. Olen enda eluga rahul ning stress on kõrvaldane nähtus. Küll aga vaadates ringi, siis võin rääkida, et sõna ‘stress’ on igapäevane nähtus.

Olgem ausad, elu on irooniline. Me kasvame üles ning terve elu töötame selle kallal, et vanaduspõlves rahulikult olla. Enamus inimesed kahjuks ei ole selles eas võimelised reisima tänu tervisele või kõiki neid tegemata tegevusi teha, kuna olid liiga hõivatud raha teenimaks.. et elada rahulikult elu viimastel päevadel. Mulle kõlab see nagu teenitud raha, millega saab ravikulusi maksta.

Olen alati enda vanematele öelnud, et ma saan hakkama. Ühte või teist pidi, ma saan hakkama ning mulle pole vaja midagi hoida. Samuti, olen neil alati olemas just nagu nad on mul olnud olemas. Tuletage enda vanematele meelde reisida ja teha asju, mida nad on alati soovinud teha. Raha tuleb ja läheb, see on loomulik voolavus.

Ja sina, kui kahtled kas teha midagi või mitte, tee. Elu ei jää seisma.

Täna tööl lõunatades tuli välja, et Taanis on selline grupp inimesi, kes keelduvad ütlemast, et nad on täiskasvanud. Jah, nad on abielus, neil on lapsed.. võib-olla isegi 40+ aastased, kuid nende silmis on nad endiselt noorukid. Sel hetkel tuleb muidugi meelde olukorrad, kui oled enda vanematele kogemata öelnud “vanemas eas nagu teie..”, mille peale tuleb sähvatus tagasi “mismõttes, ma veel noor”.

Ausalt. Ma saan sellest aru. Sõna ‘VANA’ ei kõla nüüd kõige paremini ning ilmselt ma isegi ei ütleks enda kohta ‘oh, nüüd olen vana’. Vähemalt mitte enne 60 aastaseks saamist. Ma endiselt mäletan seda aega, kui just sain 18 ja mõtlesin, et olen nüüd täiskasvanud. Nüüd, kuus aastat hiljem, vaatan 35 aastaseid… 42.. siis mul on tunne, et mitte keegi meist täpselt ei tea, mis on elu või täiskasvanuks olemine. See ehk nüüd liialdatud, kuid elu on kui tsirkus.

Ehk siis.

Mis on ‘täiskasvanuks olemise’ definitsioon?

“A person who is fully grown or developed.” 

Teised artiklid kirjutavad, et oled täiskasvanud siis, kui vastutad enda tegevuste, sisse- ja väljatulekute eest. Kas see tähendab, et olin täiskasvanud juba 19-aastaselt? Olematu teooria põhjal jah, kuid reaalsuses?

Nüüd tuleb välja, et uuringute põhjal enamus inimesi ei tunne, et nad oleks täiskasvanud kuni 29 aastaseni. Täpsustades, et kunagi ammu-ammu oli elu struktuur väga selgelt välja joonistatud. Kool. Abielu. Pere. Töö. Vanaduspõlv. Millal sinu vanemad abiellusid? Minu ema abiellus 20-aastaselt. Nüüdseks 30 aastat issuka kõrval. Tehke järgi eksole..

Kas tänapäeval see tuleneb sellest, et meie elu on nii lahtine ja avatud? Ehk tuleneb sellest, et meil on nii palju võimalusi lauale pandud? Me soovime olla kellegi kõrval, kuid ei soovi ‘silti’ suhtele. Soovime stabiilset sissetulekut, kui samuti ei taha olla kellegi alluvuses. Või soovime reisida ja olla see ideaalne Instagrami konto, samas enda kodu ja stabiilne elu tundub ka mõnusalt.

Ma otseselt ei soovigi kuhugi nagu jõudu, vaid saada kõik need mõtted enda peast välja. Tühjendada ja kustutada need failid. Lihtsalt… Proovin aru saada, kuidas saaksin enda elu kõige tervislikumalt ning soodsamal viisil elada.