CAN I TAKE ONE MONKEY WITH ME? | GAMBIA

Jah, me oleme endiselt Gambias.
Mul on tunne, et kui üks päev mul need Gambia pildid otsa saavad, siis on lõpp ka blogil, haha.

Igatahes, see oli viimane päev Gambias ning otsustasime võtta takso ning minna kuhugi, kus me pole veel olnud. Jah, me teoreetiliselt ütlesimegi taksojuhile “palun viige meid kuhugi”. Muidugi see giid ja taksojuht korraldasid omakorda komöödiat – lühidalt, mu ema oleks ilmselt seal kümme korda mehele saanud ning tol korral oleks meheks saanud meie autojuht (all ka pilt) 😀

Minule oli aga oli see esimene kogemus, kus ahvid ronivad su peal, võtavad näppude
vahelt pähkleid või üldise olemine vabas looduses koos nendega.

Hea, et ühte kaasa ei võtnud..
Kuidas Teiega, olete samamoodi ahvidega kokku puutunud?
Kui jah, siis kus ning kuidas oli (ega ühtegi taskusse ei pistnud)?
Kui ei, siis kas julgeksite?

Kuidas sooviks praegult tagasi lennata.. kuigi ilmselt hetkel seal krõbedalt kuum.

_______________________________________________________

//Yes, we are still in Gambia.
I feel like if I will end with all my Gambia’s pictures, then there’s an end for my blog as well, haha.

Anyways, it was our last day in Gambia and we decided to just take a taxi and ask to drive us somewhere. Yeah, we literally told “please, bring us somewhere where we haven’t been”. Of course my mom could end up with 10 husbands over there, if she would just ask.. ask at that time was with our driver.

For me it was an first experience, when monkeys were running around like that, climbing on you etc. It was really cool. Thank god I didn’t take any of them with me.
What about you, have you been with monkeys like that?
IF yes, then where and how was it to you?
If no, would you and do you want to?

How I would wish to go back right now.. but I guess it would be damn hot right now.

DSC_0899 DSC_0913 DSC_0931

Left one is our driver and right one quide

DSC_0940 DSC_0958 DSC_0983

17 – 03 – 16

Ma ei saa aru, mis mu kehaga toimub, haha..

Kõigepealt enamus hommikud ma ärkan enne äratuskella ülesse, nagu vana inimene (no offence), ning kõige tipuks teen ka mõned
tantsusammud.. Ma pole tegelikult absoluutselt hommiku inimene!

Kui mu äratus on kell 7.00, siis mu keha juba ootab ärkamist umbes 6.30 aeg, peale mida ma naeran endamisi voodis ja “surun” end magama tagasi.. millel tegelikult pole mõtet, võiks ju see-eest rahuliku pika hommiku teha. Igatahes, ma ilmselgelt see inimene, kes tahab võtta maksimumi enda unetundidest. Ma ARMASTAN magada! Te ei kujuta ettegi.

Kas asi on päikeses?
Või trennis?
Või on üldse mööduv nähtus?
Ma tõesti ei oska sellele vastata, kuid ma südamest loodan, et see jääb püsima. 🙂

Pssh, aitame ühe Eesti tudengi välja ja kellel aega, siis piilu seda küsimustiku – blogijate kohta.

______________________________________________________

//I don’t get what’s going on with my body, haha..

Firstly, most of the mornings I wake up before the alarm and then I laught in my bed.. like whyyyy? I’m a person, who loves to take maxium of my sleeping hours – I just LOVE to sleep – and if I wake up before, then I just try to push myself to sleep more, even if it’s bad idea and I actually could start my day earlier. I have my alarm at 7.00, but now I wake up around 6.30.

That’s not only positive factor. After all I’m not morning person AT ALL,
but now I even dance in the morning.

Is it about the sun?
Or training?
Or it’s just temporary?

I cannot say, but I really hope that it will stay like that. 🙂

DSC_1309 DSC_1277 DSC_1286 DSC_1294

… and what’s actually going on behind the camera 😀

DSC_1236

SEVEN INTERESTING FACTS OF GAMBIA

Ilmselt mu lemmik postitus kõikidest Gambia postitustest, kuid mitte viimane. 🙂
Mõeldes Gambiale, siis naeratus tuleb automaatselt näole ning täna näitan ka Teile miks..
Seitse kogemust/fakti minu reisist Gambiasse.

Ka lehmad võivad päikest võtta, ka koos Sinuga..

_________________________

//I guess it’s my favorite post about Gambia, but not the last one. 🙂
Gambia really bring smile on face and today I will show you why..
Seven facts about the trip or things, what I found out.

Also cows can sunbath, even with you..

DSC_0662

Iga viimne päev üks ja sama.. proovides müüa enda tooteid. 

//Every day the same routine – selling your goods on the market.

every day like that

Nii sõbralikud inimesed. Nii õnnelikud. Nii lahked. Nii turvaline!!

//Such a friendly people. So happy. So kind. So safe!!

friendly

Minu järgmise kollektsiooni õmblemine..
Haha, ei tegelikult mind üllatas see, et kuidas AINULT mehed õmblesid, sellepärast, et naised olid turul või kandsid hoolt pere eest.
Te ei kujuta ettegi, kui palju mehi ma õmblemas nägin.

//Sewing my collection..
Haha, no actually it was such a big surprise to me, that ONLY men were sewing, because women were taking care
of their families or selling goods on the market. 

Only guys sew

Enamus teed olid sellised.. väga üksikud normaalsed teed.

//Most of the roads were like that..

really few normal roads

Nii ilusaid kohti sai külastatud.

//So beautiful and nice places were there.

Several places to see

Keegi taksot soovib?
Jah, hobused on üks takso vormidest, kuid muidugi oli seal ka autosid.

//Taxi, anyone?
Yeah, horsers were one of the taxi types, but of course there was also normal cars.

Taxi

Kas sa külastaksid Gambiat, kui sulle võimalus antakse? … isegi kui see osa Aafrikast? 

//Would you visit Gambia, if you would have a chance? .. Even if that’s partof Africa? 

07 – 03 – 2016

Teate, mu elu on hetkel nii hullupöörane ning tempokas ja kahjuks mitte seda sorti tempokas nagu ma sooviksin. Ühesõnaga, olen mattunud rutiini alla ning ainukesed asjad mis mind “elus” hetkel hoiavad on just see idee, et varsti saan istuda õmblusmasina taha, kuid samuti üks teine faktor tolle “personal developmenti” all (millest proovin see nädal juttu teha). 

Sattusin Aafrikas tehtud piltide peale ning hetkel ei soovi ei midagi muud, kui unistada end sinna kaugele sooja ära.. 🙂

__________________________________________________

//You know, my life is a little bit crazy right now – many things are going on, sadly it’s about routine and having a lot to manage every day. Only thing, what keeps me kind of alive right now is the idea that soon I can sit behind the sewing machine, but also another factor which will be under “personal development” category (I will talk about it later this week). 

I found those pictures from Africa and kind of dreamed myself away there…

DSC_0076

morninnng DSC_0852

G A L L O P

Nii, kus me pooleli jäimegi. Ma arvan, et see oli neljas päev meie reisist Gambias. 🙂

Hommik algas nagu ikka naha kõrvetamisega ning isegi mäletan, et kasutasin suhteliselt tugevat kreemi neljanda päeva kohta –
ma tõesti kardan ära põleda, kuna nii kohutavad mälestused sellega. 

Eelnevatel päevadel rannas olles ma lubasin mitmed korrad sealsete “hobuste laenutajatele” (appi, see kõlab kohutavalt..
kuidas normaalsemalt seda öelda? 😀 ), et teen mõned tiirud üks päev ka hobusega. Mõeldud, tehtud. 

Kusjuures see on mul väikseid unistusi, et ratsutan hobusega rannas, meri kohisemas taustaks. Muidugi paljud vaatasid suu ammuli, kui galoppiga mööda kihutasin, kuid tunne oli suurepärane. Jättes fakti välja, et järgneval päeval kõndisin nagu vigane.

Eelviimasel päeval otsustasin samuti hobuse selga hüpata ning selkorral ratsustasin isegi kaugemale ja minujaoks uudseks kogemuseks sai see, kui hobusega ühelt kaldalt teisele läksime. Mul jalad totaalselt märjad, hobune segaduses meetrises vees, kuid saime läbi. 🙂

Kes ei teadnud, siis kunagi käisin ratsalaagrites ning erinevates trennides,
kuid sellest on möödas ligi kümme aastat. 

DSC_0706 DSC_0713 DSC_0720 DSC_0729

Continue reading for English

(more…)