UNISTUSED MIS TÄITUVAD.. KUID KAS SOOVIN NEID?

15. Sept 2018

Endale tähele panemata inimesed küsivad mult ‘kuidas sa jõuad?’.

Saan ise ka aru, et mu elus on nii mõndagi hetkel toimumas, kuid ilmselt teen tasa viimased seitse kuud, mil olin töötu ning hommikul ärgates ei teadnud isegi mis päev on. See periood, mil pidin aja maha võtma, andis mulle vaid jõudu, et edasi liikuda selles tempos, mida ma naudin.

Ühes päevas kooli, tööle, kahte trenni, hoida äri käimas ning õhtul tegemaks kindlaks, et uinun enda kaaslase kõrval. Leian, et on väga kerge ära eksita enda teekonnal. Kõnnid ühtepidi, kuid teine teeots tundub ahvatlevam.

‘You are superwoman.’ they say.

Hetkel ma istun enda voodil, kus riidekuhi peal ning põrandal asetseb avamata kohver.. juba kolm päeva. Ma pole jõudnud koristada enda tuba, rääkimata sellest musta pesu hunnikust, mis on kogunenud nii suureks, et pean lausa ühe pesupäeva korraldama. Ma pole jõudnud trenni viimased nädal aega, arvestades, et muidu käisin kolm korda nädalas. Jajah, homme on koristamis päev ja samuti lähen trenni.

Kõva ‘Superwoman’ selle peale.

Inimesena me ei tunnista telgitaguseid. Meile meeldib rääkida asjadest, mis paneb meid teiste silmis särama, ilma et nad teaksid, mis tegelikult toimub. Üks inimese kirjutas hästi alles hiljuti – kas te olete kunagi selle peale mõelnud, et me lisame ühe pildi Instagrammi, kuid ilmselt valisime selle ühe pildi välja 20 seast. Me valime selle kõige parema ja ilusama momendi, mida teised inimesed sooviksid samamoodi kogeda.

Kui inimene küsib minult, et kuidas ma jõuan, siis asi ei ole selles, et Sina ei jõuaks. Asi on su tahtmises ning Sinu sihtides. Selle jutu peale tuleb meelde pilt “Also Beyonce has 24 hours every day”. Kuidas aga hoian end järjel, see on juba teine lugu ning Minu lugu, kuid jagan ka Teiega ja loodetavasti see inspireerib teid samamoodi.

  1. Aastat alustasin ma “2018 GOALS” listiga ning juba täna koostan “2019 GOALS” listi. Miks? Kuna endalegi tähelepanemata avasin, et olen enamus 2018 eesmärgid peaaegu ära täitnud, nii rasked kui need ka ei ole. Iga viimne päev olen vaikselt töötanud selle kallal, et oleksin samm lähemal enda sihile, mis võib puhtalt olla kasvõi emaili saatmine – samm seegi.
  2. Samuti on ääretult tähtis, et kui sa oled tööl, siis sa pühendad kogu aja tööle, et saaksid kõik ülesanded täidetud. Või näiteks oled ülikoolis, siis keskendu 100% õpingule, et saaksid kõik materjali kirja, mitte et see ei koguneks hiljem su to-do list’i. Mida ma tahan öelda sellega. Ükskõik millega sa tegeled parasjagu, ole 100% selle sees mitte poole silmaga juba järgmise tegemise juures.

LIMIIDID

Limiitide seadmisel on omad plussid ja miinused. Ma tunnen harva limiite, kuna tahe on tihtipeale suurem kui hirm ise. Tean, et selleks et midagi saavutada, tuleb ka midagi teha. Ilmselt see tuleneb sellest, et minu elu on üpris kindlustatud olnud suurema osa ajast, kui just mitte kogu elu. Rääkimata sellest, et minu maailmapilt on suurem, mida saad kogeda ainult siis, kui elad mingi eluperioodil välismaal.

Kui sa kardad midagi teha, mõtle mida võid kaotada selle tulemusel? Kui midagi, siis miks mitte proovida? Kui raha, siis kui suurel kohal on raha sinu elus? Küsi endalt küsimusi ja aruta asjad endamisi läbi.

Mul on lugu teile.

Enne 12 klassi ma töötasin kohvikus, kuna tahtsin omada ‘kogemust’ enda CVs. Tahtsin, et ma oleksin kindlustatud ettekandja tööks. Teisisõnu, ma seadsin endale limiidi, et peale keskkooli saab minust ettekandja. Minu kaks maailma ei töötanud käsikäes, kuna sama ajal ma kanditeerisin Taani ülikooli õppima. Nagu teada, siis minust ei saanud mitte kunagi ettekandja (not like it’s something bad).

Kolm aastat hiljem kõndisin enda sõbraga ühest suurest firmast mööda. Ta ütles mulle, ‘sinna saavad tööle ainult kõige paremad ning targemad, pole mõtet proovidagi’. Teiste limiit ei tohiks olla mitte kunagi SINU limiit. Täna, kolm aastat hiljem, töötan ma just seal samas firmas. Taani suurimas firmas.

Ma näen seda nii tihti, et inimesed väldivad uusi väljakutseid või ei kanditeeri mingile töökohale, kuna mõtlevad, et nad pole piisavalt head. Pole piisavalt kogemusi. Pole klassi targem õpilane. Selle peale ütleks, ma olin keskkoolis 3-4ne õpilane, kuid need hinded ei ole kohe kindlasti ainukesed asjad, mis sind elus edasi viivad. Sinu keskkooli või lõpueksami hinded ei pane paika, kui kaugele sa elus jõuad.

Teine fakt?

Ma lõpetasin keskkooli inglise keele eksami 47 puntiga 100st. Täna töötan, õpin ja elan maailmas, kus inglise keel on peamine.

LEIA TUGI

See on ääretult tähtis, et sinu ümber oleks inimesi, kes usuksid sinusse samamoodi nagu sina usud endasse. Et nad oleksid seal nendel päeval, millal mõtled, et soovid alla anda ning panna enda firma kinni. Kes annavad soovitusi, kui endal mõistust ei jagu.

.. Kes on sul olemas.

Minul on selleks mu pere ja kaaslane. Kui päris aus olla, siis tunnen, et kuna mu kaaslane usub minusse nii palju ja tunneb mu saavutuste üle samasugust rõõmu kui mina ning see motiveerib mind kõige enam. Mitte et ma teeksid seda talle, kuid mingismõttes soovid seda õnne ning saavutusi jagada aina enam ja enam.

Ütlus, ‘don’t count days, make days count’ lõpuks omad suuremat tähendust mulle.

Pictures by Eleriin Sild

No comments

There's no comments to this post. If you find the post interesting, let me know.

Write a comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

 

Næste indlæg

UNISTUSED MIS TÄITUVAD.. KUID KAS SOOVIN NEID?