Õhtusöök viiele: Priima seltskond

Blogi tänase vaatajate arvu järgi võib arvata, et ootate seda postitust. 😀

Nagu te teate, siis see nädal oli eetris Õhtusöök viiele, kus üks külalistest olin mina.
Kuidas sinna sain? Režissöör isiklikult kutsus mind augusti keskel, aga kuna ei saanud (tulin just Taanist tagasi), siis jäi see ära. Kutsus ka nädal hiljem, millele ma sain minna. Ja see ei olnud päris nii, et oh mingi Birgit, kutsume ta saatesse. Režissöör oli ühe moekonkursi žüriis ja sealt teadis mind.
Filmimine toimus 2. september-6. september, ehk sai ka esimestel koolipäevadel koolist puududa ja MEELETULT Tallinna – Rakvere vahel sõita.
Miks ma saatest osa võtsin? Nagu te teate, siis olen selline tüdruk, et kui miski vähegi huvi pakub, siis I’M IN! 😀 Nii ka selle saatega. Tahtsin end proovile panna ning uue kogemuse saada. Ja ei, mul ei olnud plaanis kuulsaks saada vms.. kaugelt sellest. 🙂
Kuulsuse teema pealt, kuidas mõjutas mu elu? No muidugi on kuskil neid, kes arvavad sellest negatiivselt ja kõike muud. Õnneks on minuni jõudnud ainult positiivne ja see, kuidas inimesed mulle kaasa elavad/elasid, mis on lihtsalt super! Muidugi tuli ka kirju nagu “Ilus oled”, “Hakkame käima?!” jnejne, aga olen üpris kindel, et need inimesed ei mäletagi mind enam 😀
Kõigele lisaks sain palju uusi tutvusi, mida tulevikus on võimalik heas mõttes “ära kasutada” 🙂
Mida arvasid sellest lähedased? Kui emale sellest esimest korda interneti teel rääkisin, siis ta ütles “Hakkasin juba retsepte kokku panema”, ehk tema toetus oli mul kohe olemas. Isa ja vend tulid muidugi jutuga, et milleks mul seal osaleda on vaja jne, kuigi toetus oli kohe algusest peale olemas. Kui aga saateid koos vanematega vaatasin, siis ofc nad itsitasid mu seljataga, aga see selleks. Kõige suurema toetuse sain Reijolt, kes oli nii heas kui halvas minuga ning lohutas mind nii nagu suutis ja olen meeletult tänulik sulle selle eest! 🙂

Kuidas mu päev välja nägi? Esimene päev.. oi jeerum.. Esimene mõte oli ka “Mida sa teed siin Birgit?” ja “Ma olen JÄLLE kõige noorem” :D.  Tahtsin ikka väga sealt ära, kuna ehmatus oli suur. Igatahes, saate lõpuks oli täitsa tore ja ootasin põnevusega järgmist päeva.
Ja mu tavaline päev – läksime sinna, mikrofonid külge ja filmimine võis alata, kuidas me tulime, mis rääkisime jnejne. Söögid olid enamasti enne valmis tehtud, nii et söömine käis järjest – 2 eelrooga, pearoog ja magustoit. Minusugusele tüdrukule, kes saab ühest-kahest võileivast kõhu täis, oli see päris karm katsumus.:D
Esimene ja teine päev läksid minujaoks untsu veidikene, kuna harjumatu oli ikka, et kaamerad filmivad ja üleüldse, kokutama ajas :D. Samuti oli asju, mida oleksin võinud ütlemata jätta. 🙂
Räägiks veel mõnest asjast, aga lepingu tõttu ei saa seda teha.

Enne saadet… 3 päeva enne saadet tahtsin sellest ära öelda, kuna närvid olid nii pingul ja ei teadnud, kas suudaksin seal kaamera ees tegutseda, kuid ema ikka soovis nii väga, et seal osaleksin. See mis toimus pereringis, oli parajalt naljakas, kuna nemad narveerisid vaat et rohkemgi, kui mina. Tegin mitu korda pearooga perele ja kõikidel kordadel ei meeldinud neile pasta… ja nii ma läksingi riski peale välja ning veidikene feilisin ka sellega, riis oleks tõesti parem variant olnud. 🙂

Auhind ja võit? Võitu küll koju ei tulnud, aga 2.-3. kohta saada on ju väga hea tulemus, arvestades veel seda, et enamasti askeldab köögis mu ema. Väga rahul! Auhinnaks oli õhtusöök resturanis Riis, mille võitis tubli töö ära teinud Merit! 🙂

Tänast saadet, kus mina kokkasin, saate näha SIIT.

Mis ma muud oskan kosta, kui seltskond oli super, nalja sai, toidud olid head ning väärt kogemus. 🙂

Ja lõpetuseks tekst, mis internetis üleval on minu kohta: