Väiksed päiksed

Eelmine aasta käis mul peast läbi mõte, et võiks anda tantsutunde kuskil, kas või Esteetika- ja tantsukoolis. See mõte/soov jäi sinnapaika, kuid ühel päeval sai mu ema enda sõbrannalt kõne, et Sõmerul otsitakse väikestele tantsutreenerit ja arvas, et ma võiks sobida. Ennast teades, siis ma ei saanud sellisele pakkumisele “EI” öelda ning ühel päeval olingi platsis. Laps oli kokku midagi 10-12 kanti (kui ma ei eksi) ning enamus ühest rühmast veel. Vanus jäi 4-6 vahele 🙂
Esimesed tunnid olid crazyd mulle, kuna minu jõud ei käinud neist üle 😀 Nad imesid kõgu energia minust välja ja koju jõudes olin ma totaalselt läbi. Ajapikku harjusin ära ja õppisin neid paremini tundma ning tundi läks suure rõõmuga. Väikestega oli see ainult raske, et kui mina enda tantsugrupiga harjutan kolm nädalat järjest iga trenn ühte tantsu, siis nemad olid juba teisel tunnil uuest tantsust tüdinenud ehk ma pidin koguaeg midagi uut ja huvitavat neile mõtlema.. nii palju kui mu võimuses oli muidugi 😀

Üleeile oli mul koolis viimane koolikell.. ning eile oli viimane tund pisikestega. Kohal oli kõigest neli, kuna paljudel tuulerõuged hetkel, aga sellegipoolest oli mul tõesti meeletult kahju.. Kuidas nad tulid minu juurde ja tuletasid meelde, et viimane tund.. tulid kallistasid, tõid kingitusi jnejne.

Paha on mõelda, et mingi periood elus saab läbi ja pisarad kipuvad vägisi silma.. Jään enda väikseid tantsuhakatisi igatsema.. 🙂

Lõpus on pildid paarist kingitusest (väike osa kõikidest), mida nad teinud mulle ja siis viimane pilt on joonistustest, mida väiksed eile tegid ehk kujutlus tantsutrennist 🙂