First week

Ma ei tea kui paljusi tegelikult siin huvitab, mida ma esimesel nädalal teinud olen, aga teen lühiülevaate sellegipoolest (ei ole midagi nii lühike kui nüüd vaadata) 🙂

Kolmapäeval tutvusime klassikaaslastega Odensega (linnaga, kus elan). Lõpetasime kell kolm ja nagu taanlastele kombeks, siis õlled välja ja keset päeva, nädalat, hakkavad nad jooma :D. Nalja sai palju ja seal juba sain aru, et taanlased oskavad lõbutseda 🙂

Neljapäeva skipin, kuna ei juhtunud midagi erilist.

Reedel ajasin pabereid, et saaks siin üldse elada.. Ja mul oli vaja ühte paberit, mis peaks igal rahvusvahelisel õpilasel olema (ja oligi), v.a. minul muidugi! Tuli ette moment, kus ma polnud päris kindel, kas ma üldse õpin SDU’s või mitte. Igatahes tuli välja, et andmebaasis oli kirjas, et ma taanlane ja sellepärast olen jäänud nii mitmest rahvusvahelistele õpilastele mõeldud kirjadest ilma. Lõppes sellega, et nüüd olen rahvusvaheline õpilane ning paberid on korda aetud 🙂
Lõunal tantsisin kaks tundi järjest Zumbat. Ühes trennis oli treener meessoost ja trennist võttis osa ligi 50 naist, kuna kutt oli noor ning hea välimusega – mul oli seda väga koomiline vaadata. Aga treenerina on ta super hea!! Ma olin tõesti läbi lõpuks ning btw, ma teen septembris endale Zumba paberid 🙂

Õhtul toimus pidu uutele õpilastele ja see oli ulme, mis seal toimus. 😀
Tantsitud sai nii gruppides kui ka kaaslasega ja räägin teile ühe ebahariliku kogemuse. Nimelt mu klassikaaslane kutsus mind tantsima ja muidugi ma läksin. Ta ütles lihtsalt “usalda mind”.. Ma mõtlesin, et tohoh, mis sealt siis tulema hakkab. Teate.. mind pole keegi niimoodi keerutanud ja lennutanud nagu tema seda tegi ning kõige parem osa selle loo juures oli see, et keset platsi, kus kõik tantsisid jne, ühel hetkel oli tal käed minu ümber ja ta tegi minuga 360kraadise täispöörde – olin nagu propeller ta ees, jalad taevapoole ja pea alaspidi 😀 😀 Kujutage seda nüüd endale ette..
Kui istusin maha, siis tahtsid nii mõnedki klassikaaslased mind samamoodi lennutada, läksin küll tantsima, aga lõpetasin ka maas pikali 😀
Juttu jätkuks reedesest palju, kuid piisab ütlusest, et see oli kuradima vinge pidu :).

Anyway, laupäeval ärkasin ma meeletu seljavaluga ja lõpetasin ühes restoranis tuttavatega õhtusööki süües ning jällegi.. zumbat tantsides (nii naljakas kui see ka ei tundu).

Igatahes, nagu minule kombeks siis ALATI ja iga viimne päev on mingid probleemid minuga.
Näiteks mul on vaja “kollast kaarti”, milleta lihtsalt ei saa siin elada, nagu näiteks.. ma ei saa ilma selleta kodutöid avada. Selle kaardi saan alles kuskil septembri kuus, halleluuja.
Samuti on probleemid korteriga ehk hetkel on emotsioonid igas mõttes laes ja vahepeal on tunne, et jookseks lihtsalt peaga vastu seina, et kõik unustada.. või siis joosta Eestisse tagasi, kus kõik poole lihtsam.

Täna pidin korterisse sisse kolima, aga nagu lugesite eelnevalt, siis käin probleemidega käsikäes, kahjuks.