Awesome and crazy night

Teate neid päevi, mil kõik läheb NII valesti kui vähegi võimalik?! 😀

Teen teile lühi kokkuvõtte eilsest päevast. Päev algas üpris okeilt, kui pidin minema tööle. Muidugi seal kell venis ja venis, kuid lõpuks sain tulema. Tulin pool tundi varem töölt ära, kuna teadsin, et pean ülikooli minema enda teistele tuutoritele abiks. Jõudes bussipeatusesse, tuli ka kohe minu buss ette, mis pidi 15 minutit hiljem tulema, mõeldes.. et see on vale buss, ei läinud ma sinna peale. Kui buss oli eest ära läinud, vaatasin ma siis ajakava ja avastasin, et nad on seda muutnud, ehk see oli minu buss. Ei bussi, mis tähendab kand ja varvas kodu poole. Täpsustuseks ütlen, et elan seitse kilomeetrit töölt. Jõudes kolm kilomeetrit käidud sain ka lõpuks järgmisele bussile. Kell muidugi läks ruttu, ehk jäin peale kõige tund aega kooli ka hiljaks. Nimelt eile toimus uutele õpilastele pidu ning kuna ma olin tuutor, siis sain ka sellest osa. Muidugi nalja sai palju, kohutavalt palju tantsitud ja uusi tutvusi – awesome night ühesõnaga! Kuid.. seal on muidugi kuid 😀 Ma ei arvestanud, et olen rattaga ja juhtus see, mis juhtub ilmselt iga veidi vipsis inimesega. Viis sekundit peale rattale istumist käisin ma pikali – üks poiss jooksis kohe minuni ja aitas mind, kuid avastasin, et mu lõug on lõhki. Okei, lähme edasi.. Mõni aeg hiljem keegi sõitis mu seljataga ja karjus midagi.. Mida ma tegin? Vaatasin taha ja kukkusin – yess, uued teksad katki. Well.. Kolmas katse. Ma ei saanud valgusfoori juures pidama ja sõitsin teisele otsa ning käisin pikali – ratas katki. Is it possible?! Ma olen aasta Taanis elanud ning mitte kordagi pole midagi sellist juhtunud. Muidugi linnas sai ka omamoodi komöödiat, kuid jumale tänu, ma jõudsin õnnelikult vähemalt koju! 

Pidin seda lugu Teiega jagama, kuna see ajab mind endiselt naerma. 😀

Meik alumisel pildil on Raili Salveti tehtud, ehk tegelikult veidi vana pilt. 🙂