PRAY FOR…

“Okei, peaksin ka märkima “I was safe during Paris attack”, vähemalt siis kõik teavad kodumaal”..
olid mul mõtted mõned kuud tagasi ja tol ajal ka märkisin end ära.

Pariisile järgnevatel päevadel oli mul suur hirm kodust väljuda, silmad vaatasid igalepoole, et ohtu märgata.
Õnneks olen elusalt ja tervelt Kopenhaagenis… järgmises pealinnas. 

Üleeile tuli mul pisarad silma, Belgia uudist lugedes.. Milleks? Milleks on seda kõike vaja?

Elades järjekordselt ühes pealinnas, siis tahes-tahtmata käib hirm läbi, et mis siis kui…
Väldin teadlikult (enne üleeilselt juba, kuid ka edaspidi) kogunemiskohte ning mingeid hullupööraseid üritusi. You just never know..
2015 aastal oli siiski tulistamine ka Kopenhaagenis.

Saades veel teada, et see aasta saab olema hullupöörane (igasugused ennustused jne.), siis kardan et ka Kopenhaagen jääb ette. 
Mind pani imestama üks piirkond siin Kopenhaagenis. Seal asub mu töökoht ning kuus kilomeetrit minust ja kui läbi sõidad tollest piirkonnast (jalgrattaga), siis tunne nagu möödud Türgist. Ma ei ole rassist, kuid selliseid asju paneb tahes-tahtmata tähele peale taolisi üritusi.
… nüüd avastasin, et see tulistamine eelmisel aastal oli just selles piirkonnas..
Tähendab, kaart näitab kolme piirkonda, ühes neis elan.. teises töötan. Täiesti uskumatu…

Rääkides ennustustest, siis nimesi nimetamata, kuid üks Eesti ennustaja on öelnud, et Eesti jääb puutumata. Ma totaalselt usun seda ning eks igasugused statistikad ka tõestavad seda. Sellised momendid panevad mõtlema, kui hea ikka Eestis oleks elada… ehk peaks tagasi tulema?

Kõige hullem selle kõige juures on see, et sa lihtsalt iial ei või teada. Kopenhaageni ja Pariisi tulistamises on selge, et see võib juhtuda ka lihtsalt kohvikus istudes.
Ma lihtsalt südamest loodan, et ma ei sattu olema valel ajal vales kohas..

Continue for English

//”Okay, I should check myself also as “I was safe during Paris attack”, at least then they will know it back home.”, were my thoughts few months ago. Back then, I also did it.

After Paris attacks I was so scared to leave my home.
Luckily I’m safely in Copenhagen.. next capital.

Two days ago, after reading the news, I had tears in my eyes.. Why? Why you need to do this?

By living in the next capital, then I must admit that I’m really scared. 
I’m trying to avoid big gatherings and celebrations (before and now also).. You just never know.
In 2015 there was a  shooting in Copenhagen and actually.. I just found of that it was in an area, where I work. It’s six kilometers from my home, but I’m still there four days in a week. And that area.. Well I’m not racist, but seriously, when you bike by then it feels like you bike somewhere in Middle-East area.

At those moments I miss Estonia, I wish to live there, because let’s face it.. They probably will not touch our country.

I just really hope that I will not be in the wrong time in the wrong place.