THAT TIME

Okei, olen juba kommetaare saanud, et Malluka kleit on siiski ilusam.
Ma nõustun Teie kõigiga, kuid ma tõesti andsin endast parima.

Iga asi, mis ma enda elus teen ma teen hingega, mistõttu mul oli kohati tunne, et hakkan ise abielluma.
See kleit oli mulle nii tähtis.
Kogu protsessi käigus meil oli Triinuga super suhtlus – olime algusest peale samal arvamusel kleidi osas ja muudatused mida pakkusin, läksid käiku (muidugi positiivses suunas).
Kleidi lõige oli valitud Triinu poolt.
Nädal enne pulmi otsustasime teha suurema puhvi alla – super, teeme ära. Harutasin kleidi lahti, ostsin kangast juurde ja õmblesin päevast päeva. Siis toimus tüdrukuteõhtu, mil Triinu hakkas natukene kahtlema kleidi lõikes. Otsisin kohe kodust pärlikesed välja, et natukenegi tolle kleidi moodi saaksin teha ja rohkem uhkemaks (ei läinud too käiku, kuna ei tulnud otsust, mida teha).

Ühesõnaga kleit kindlasti ei olnud profesionaalsel tasandil – see oli siiski mu esimene pulmakleit.

Muidugi halb tunne on nüüd, et ei suutnud seda õiget tulemust välja tuua, see oli vaid lõige mida mult telliti. 

Ma ei taha, et keegi võtaks midagi halvasti – ma ei ole kellegi peale vihane või pahane jne.

And again.. Ma täitsin vaid enda lubadust ning mida Triinu soovis, mis kahjuks in the end ei sobinud, kuid andsin endast parima. Nagu mõned juba kommeteerinud, siis saan Triinus ka aru, sa ei abiellu iga päev. Again, keegi ei ole kellegi peale vihane või pettunud!