THE REASON OF MY LIFE

Teate ikka seda ütlust “Everything happens for a reason” – “Kõik juhtub mingi põhjusega”. Igatahes.. Üks päev olles tööl ma hakkasin minevikule mõtlema, ning see on totaalselt tõsi. Tuues mõned näited Teile, mis on mind niimoodi voolinud ja toonud mind Taani.

1. Kui mu ema poleks heategevusklubiga Lions umbes kuus aastat tagasi liitunud, siis ma poleks Taanis lõpetanud. Nüüd küsite kindlasti, mis mõttes? Tänu Lionsi klubile sattusin ma USA’sse, kus tutvusin Mathildega ja sain temaga nii lähedaseks, et tulin talle Taani külla ja armusin Odensesse ära, tänu millele kanditeerisin siia ülikooli. Kui veel põhjalikumalt minna, siis mul ja Mathildel pidi algul erinev pere olema, kuid nädal enne USA’sse sõitu sain kirja, et minu esimese pere pereisa kukkus nii õnnetult jala kipsi, et mu pere vahetati ära – just, samasse perre kuhu Mathildegi. Kusjuures, ma poleks kindlasti temaga nii lähedaseks muidu saanud ma arvan.

2. Kui Hõbetraageldus poleks Rakveres toimunud, siis ilmselt ma ei tegeleks disanimisega. Kohe kindlasti ei. Aitäh Hõbetraagelduse korraldajatele!

3. Kui ma poleks blogija olnud, siis poleks ma filmifestivalile meediatiimi saanud ja poleks kokku puutunud ühe suurepärase inimesega, kelleta päevagi mööda ei saatnud – kahjuks interneti teel. Tema rääkis ära, et Taani on õige valik ja ma peaksin selle ära tegema! Jah, ma oleks ilma temata isegi “EI” öelnud ülikoolile, aitäh! Muidugi blogimisega on nii palju seotud.. et oh jeerum, ma jääkski siia kirjutama.

4. Kui viis aastat tagasi poleks Amici treeneriks Kätlin saanud, siis ma oleks lõpetanud tantsimise ära.

Ühesõnaga, ma jääkski kirjutama.. Kui poleks neid kõiki asju juhtunud.. nende inimestega tutvunud, siis ma poleks reaalselt mitte kuskil! Võtke paar minutit enda elust ja mõelge, kuidas kõik on kõigega seotud – see on uskumatu ning paneb sindki üllatama!

___________________________

// I’m really sorry, this time only in Estonian.