WORK AS A PROJECT MANAGER

Tuleval veebruaril saab täpselt aasta täis, kui alustasin tööd kui projektijuhina. Esimesed viis kuud läksid praktika alla, olles projektijuht IT osakonnas, ning ma poleks eales osanud arvanud, et see saab mulle esimeseks erialaliseks tööks. Mäletate küll seda Birgitit, kes pole siiani kuskile kadunud, kes armastab moodi ja meelelahutus. IT osakond osutus minulegi uskumatuks, kuid avas uksi, mis viib lähemale minu enda unistustele.

Kas teadsite, et mul oli valida kahe praktika koha vahel Kopenhaagenis?

  1. Turundus osakonnas – moefirma
  2. Projekti juht – IT firma

Tegin sammu, mida nägin tol hetkel endale ja enda tulevikule kasulikuma varjandina ning ei kahetse seda otsust, isegi kui oleksin Kopenhaageni Moenädalal lava taga ringi jooksnud. Minusugusele inimesele oleks see kui dream come true, kuid vahel tuleb kastist välja vaadata.

dsc_0940

MINU KOHUSTUSED:

  1. Teke – Minu kohustus on välja selgitada mis on lõpptulemus? Mis see annab meile? Neid küsimusi jätkub ja see protsess võtab aega.. lugematul arvul kohtumisi.
  2. Väljatöötamine – Siis tulevad mängu programeerijad, kes ütlevad oma sõna sekka – mis on võimalik ja mis mitte ning mis kõige tähtsam, kui kaua projekt võtab aega. Selle kõigega kaasneb ka diagrammide tegemine (järgnevusskeemiga, vooskeemid jne. aka. võite otsida sequence diagrams, flow diagrams, class diagrams) – see on põhimõtteliselt selleks, et programeerija teaksid, mis on tolle projekti üldpilt ja mida selleks vaja. Peale diagrammide tegemist, mina pean hoolt kandma projekti disaini poolt – kuidas app välja hakkab nägema ning mis on selle funkstioonid.
  3. Projekti ‘ehitus’– selles osas jooksen äri ja IT  osakonna vahel ning hoian silma peal, et kohtuksime tähtaegadega ning kõik oleks joondatud erinevate osakondadega. Samuti hoian silma peal, et programeerijad jälgivad plaani ja disaini.
  4. Üleminek – Kõik mis eelnevas osas tehtud, tuleb nüüd testida ja otsida ülesse kõik vead. Tuleb vaadata, et näiteks app/veebi lehekülg/kiosk on disainiliselt paigas (kirjasuurused, joondus jne..). Treenimise alla läheb, et kõikide osakondade liikmed peavad olema kursis, mida me enda osakonnas teeme – samuti käib see kõikide teiste inimeste kohta, kes on tolle projektiga seotud. Siin võtan ühendust klientidega ja teen selgeks kõik vajalikud aspektid.

Mitmed asjad on listist puudu ja meeletult raske on mul seda kõike eesti keeles seletada – inglise keel on minu igapäevane ärikeel ning ilmselt oleks mul hetkel keeruline sama tööd eesti keeles teha.

dsc_0905

Kas sa võiksid seda tööd teha?

Mina kätt ette ei pane, aga selleks peab olema korralik personality. Alustades ideede lauale toomisega, võimalike lahendustega ning teades, mis võib loogiliselt valesti minna. Liikudes edasi tiimitööga, mis on meeletult tähtis selle kõige juures. Usaldus on võti. Enda kogemusest võin ka rääkida, et kui oled ‘üksi töötaja’, siis see ei tohiks olla sinu ala, kuna asjad võivad väga valesti minna tolles olukorras. Üks tähtsamaid punke selle ala juures on tähtaegadest kinni pidamine, võimaliku pinge all töötamine ning peaks olemas olema ülesannete planeerimise võime. Viimaseks tooks välja punkti, mis ilmselt kasvab ajapikku, kuid julgus teha tähtsaid otsuseid, planeerida kohtumisi veel tähtsamate inimestega ning põhimõtteliselt.. olla iseenda peremees, samal ajal arvestades teistega. Toon näite, et hetkel juhin projekte küll enda firma jaoks, kui lõpp klient on IKEA – see on kogemus, mille üle ma meeletult tänulik.

dsc_0941

Lõpetuseks.. Olen nüüdseks turule lükanud kolm suuremat projekti ja endast kõik andnud, et kõik valmis saaks. Ma ei kurda, kuna ma õpin meeletult. Näitaks ka ühte edukat projekti, mille üle mul väga hea meel. 🙂

App, mille klient saab avada tolle luku ja rentida treilerid ükskõik millal ning kogu protsess käib tolle app’i kaudu.

14914984_1217428531658032_1054474590_n ap

Continue for English

(more…)

POOL PARTY IN A MEXICAN WAY

In English below

Üheks suurimaks eeliseks olemaks Mehhikos koos mehhiklastega oli see, et me saime elada ka kui mehhiklased. Elasime nende kodudes, sõime hommikul ube, mis oli keeratud tortilla sisse ja kõrvale vürtsikas kaste, või siis üldse pidutsemine Mehhiklaste moodi (see kogemus sai küll kogetud juba Pariisis 😀 ). Näha mis oludes nemad elavad ning pean tõdema, et see tõesti oli laest lakke – nagu igas riigis… kuni sattusime pidutsema ühte villasse, mis juhuslikult oli ühe meie liikme ‘suvekodu’. Minu suvekodu oli haagissuvila kui olin noorem… lõin ühe plaksu põsele, et ärkaks ülesse *see ei ole reaalne*, kuid oli…

dsc_0452

Maja koosnes kolmest korrusest ning ehitatud ülesse higi ja vaevaga pere vanema poolt. Esimesel korrusel uhke suurtuba ilmatu laega. Teisel korrusel lugematul arvul magamistube. Kolmandal korrusel jõusaal. MIDA? Kuna tegemist on minu eelneva silmarõõmu suvekoduga (halleluuja), siis ma kahjuks videot ei saa jagada maja ekskursioonist, aga see ilmselt oli ilusaim koht kus ma ööbinud olen.

dsc_0456

Päev võttis korraliku hoo sisse ja naised basseini ääres õnnelikud.. I wonder why..? 😀 Muusika põhja, riided seljas, grillimine, ujumine lõpmatus basseinis ning… hetkeks mõtlesin, et mul vaja sugar daddy‘t, kes ilma igasuguse vaevata selle kõige mulle korraldaks. Ei nali naljaks, pilvedest oli raske maha tulla.

dsc_0468 dsc_0478

Õhtu võttis omakorda korraliku pöörde ja lõppes kui Ameerika korraliku basseini peona. 😀 Ühesõnaga, tuli mingi draama inimeste vahel. Järsku oli kuskilt valvurid kohal. Siis visati kellegi telefon seal basseini äärest loodusesse, inimesed käisid pimedas seda otsimas. Ühesõnaga, asjad läksid totaalselt käest ära ja ma kukkusin enda pilvedelt potsatusega maha. 😀 Õhtu lõppes sellega, et draama tegijad visati välja ja kõik võisid oma vooditesse roomata. Et hommik ikka põnevalt jätkata, siis nagu ikka, pidu jätkus.. kuid vürtsi lisas juurde moment, kui sõber hüppas peakat basseini ja tuli verisi otsaesisega välja.
‘You must be kidding me?’ 😀
Kõik lõppes õnneks hästi ja tänagi naerame selle kõige üle.

dsc_0499 dsc_0506 dsc_0539

dsc_0547

Little video of the party as well.. For better quality click 720p

Continue for English

(more…)

WHEN YOU MEET ITALIANS IN ITALY

Ja siin ma olen viimase Itaalia positusega – parem hilja kui mitte kunagi!
Eelviimasel Itaalias veedetud päeval reisime ringil kolmes linnas Como järve ümbruses
– Varenna, Menaggio ja Bellagio.
Maksime 15 transpordile ja meie ainsaks kohustuseks oli jõuda praamile.


//And here’s the last post of Italy – better late than never!
On the penultimate day in Italy we decided to travel around Como lake
– Varenna, Menaggio and Bellagio
We paid 15 euros and only responsibility what we had was to make to the ferry

dsc_0217

Reisisime ringi kohvritega, mis oli tegelikult tüütu, kuid päeva lõpuks osutus see üheks parimaks otsuseks, kuna meie plaanid tegid korraliku kannapöörde – alternatiiv oli jätta kohvrid eelnevasse ööbimiskohta ja pärast järgi minna.


//We travelled around with our suitacases, which was kind of annoying, however, in the end of the day it was the best decision, as our plans really changed – alternativ was to leave them to the last accomodation and pick up later.

dsc_0223

Menaggios suurt pausi ei olnudki.
Kohe reisi algul sirutasime jalgu ühes kohvikus juues cappuccinot ning ega Menaggio suurt ‘wau’ effekti ei tekitanud.


//We didn’t have a long stop in Menaggio.
Right in the beginning we stopped at one cafe to take a cappuccino, as the city didn’t bring that ‘wau’ effect.

dsc_0225

… Seevastu Como järve läbipaistvus oli jalust rabav.


… However, Como lake was astounding.

dsc_0259

Menaggio keskus.


//Menaggio’s center.

dsc_0262

Ja oi kui ilus oli Bellagio seevastu.
Kitsad tänavad ülesmäge, turistikas ja üleüldse ilus ning hubane linnakene Como järve kaldal.


//And Bellagio was beautiful.
Tiny streets uphill, tourists all around the city and cozy city at Como ashore.

it4

Õhtu võttis üldse teise suuna, mil läksime lõunast sööma ühte Itaaliapärasesse restorani ning kelneriks osutus nägus noormees. Öeldes veel ära, et see ei olnud juhus, et tema teenindas meid – töökaaslased lükkasid ta letti. Minnes kassasse maksma, siis tekkis meil mõnus jutuajamine ja järgmised 30 minutit oli natukene raskem toda olukorda mälust pühkida. Peale 30 minutit (nali naljaks) otsustasime minna tagasi samasse restorani, kuna “Äkki neil on hea Tiramisu samuti” 😀 . Arvestades välja nüüd toda olukorda kelneriga, siis see oli järjekordne super otsus, kuna sealne Tiramisu oli tõesti parim, mida olin söönud. Samuti… See samune noormees saatis meile joogid lauda ja tuli istus ka ise maha.


//Our night actually took totally different direction than we planned. We went for a lunch at one Italian’s resturant and we ‘accidetally’ had a handsome waitress. When I went to pay the bill, we ended up having a small chat.. and we ended up having there Tiramisu as well, haha.. and we had even longer chat after a while. By the way, I got there the best Tiramisu what I have gotten in my life.

dsc_0289

Kõik mis järgnevalt toimus, on üks korralik komöödia. Meie algne plaan oli minna tagasi Milaanosse kell 17:00, kuid seevastu jõudsime sinna viimase rongiga keskööl. Okei, tagasi selle juurde mis toimus vahepeal. See sama noormees omas autot, tal oli viimane tööpäev ning samuti võtsime tema sõbra peale ja liikusime järgmisesse linna, Como. Jah, mõned teist küsivad, et kuidas me julgesime.. ärge küsige parem, ma ise ka hetkel ei tea “kuidas?” 😀 . Mõeldud-tehtud ning õhtu lõpuks läksime Itaalias sushit sööma.


//So as I said, we all ended up having a great chat and making plans for the night, which also meant that we missed our ferry. He had a car and his friend also joined with us.. and we went to another city called Como. Yes, some of you may ask where did we find that courage to go with a total stranger.. don’t ask, I don’t either 😀 . Anyways, we ended up eating Sushi in Italy, haha.

dsc_0304

Nalja sai palju ja isegi praegult seda kirjutades vangutan pead.
Igatahes, päeva lõpuks viidi meid ilusti rongile ja sõit tagasi Milaanosse võis alata.


//We had a lot of fun and even now I’m laughting in my mind.
Anyways, they brought us to the train station and we continued our journey back to Milan.

dsc_0309

Viimasel päeval shoppasime Milaanos ning öösel sõitsin juba tagasi Kopenhaagenisse, et hommikul tööle minna. Siin aga viimane pilt kogust reisist ning tänades ära enda super reisikaaslast Margaritat, tänu kellele see reis on super mälestus ning kes on hullupöörane naine, who fulfills my life.


//On the last day of Italy we shopped quiet a lot in Milan and at night I travelled back to Copenhagen, to go to the work. Likewise, it’s the last picture from Italy, but I would like to thank my lovely traveling partner Margarita, who made the trip memorible and is such a crazy woman, who fulfills my life.

dsc_0327

LOOKING FOR FLIGHT TICKETS

Tahaks kohutavalt reisida. Soov on lausa nii suur, et iga viimne päev tiksun umbes 30 minutit Skyscanneris erinevate võimaluste vahel kaugele, kaugele – ei, siiani pole veel pileteid ostnud. Veel. 😀
Ootan suure põnevusega Eestisse tulekut ja momenti, kus on täiesti null kohustust. Lendan 19. detsember Eestisse ja kui aus olla, siis ega mul eriti plaane polegi kui ainult puhata ning pere ja sõpradega olla. Mida küll sel aastavahetusel teha – mingeid soovitusi?


//I want to travel. I want to travel so badly so I’m checking Skyscanner every single day at least for 30 minutes -different options.. no, haven’t bought any tickets. Yet. 😀
I’m so looking forward to fly to Estonia and have zero responsibilities. I will go home 19th of December and to be honest, I even don’t have any plans except seeing my lovely family and friends. What to do this New Year’s Eve – any suggestions?

dsc_0231 dsc_0257 dsc_0289 dsc_0207a dsc_0238 dsc_0212 dsc_0282

blouse/HEREjacket and trousers/H&M

Pictures by Lisa Berkovich

This week through the phone

1/ This picture is taken today actually. It was such a great weather. 2/ Did you say black friday?
Hah, I was trying this dress, but still left it to the shop. Should I get it still? 3/ What a lovely dog.

2131

1/ Okay, don’t judge, but I really liked these shoes somehow. Classy, but with a nose haha.. 2/ And obviously I
bought them.. not sure how big fan of them I’m, but now I need to be. 3/ Mirror picture check.

423432

CHALLENGES ARE GOOD, BUT HEALTH FIRST

Sometimes you don’t realize how you burn yourself. People come to you one by one asking are you okay.
‘Yesyes, everything is fine..’
Deep inside you know it’s not fine and you are in a edge of breakdown.
Yes, also I do have them, is there even somebody who don’t?
Holding yourself together, but sometimes you cannot hold back those tears what comes to your eyes time to time.

There are so many thing in your life what you want to do and what are important to you, but when those things happen to have some kind of huge impact in your life, your take it more seriously and you forget yourself. You forgot how your health can react to it. Don’t get me wrong, I love what I do. I love my work. I’m super interested of my thesis. I’m generating 24/7 ideas in my mind what I can do more after thesis and work. It’s just health cannot keep on track with my lifestyle and there’s nothing wrong with it. It’s just a reminder.

One really important person in my life once told me
‘You cannot work and write thesis in the same time..’

You can.
I’m living example.
However, if you take both of the things as importantly as I do, it will be a great challenge. 

dsc_0525

Foto by Lisa Berkovich

RED LIPSTICK IS FROM MY MOM

Möödunud suvel ema ütles mulle ‘Birgit, võta mõned riided kaasa ja lähme pildistama’. Nii sai ka tehtud.

Tegime pilte Lääne-Virumaal koos Tiia Saartiga ning kolmes erinevas asukohas, mis tähendab, et kolm erinevat postitust ka tulemas. Siin on esimesed pildid sellest sarjast. Ilus mälestus minust ja emast.

Aitäh ema!


//This summer my mom said me once ‘Birgit, take some of your clothes and let’s have a photo-shoot’. So we did as well.

We had a photo-shoot in Estonia with Tiia Saart, in three different locations, which also means that you will see three different posts about it. Here’s first one. Nice memory of me and my mom.

Thank you mom!

1 _dsc0787-1 2_dsc0815-1 _dsc0746-1 _dsc0758-1

I’M 100% ESTONIAN

Kuidas mul läheb? – *nii hea, et saan endagi hästi läbi 😀 *
Aga kiirelt, vahepeal stressiliselt, aga teoreetiliselt ei oska hetkel paremini soovidagi.

Ilmselt enamus lugejaid on kursis, et hetkel kirjutan enda lõputööd, kuna lõpetan ülikooli tuleval jaanuaril (kui just midagi väga luhta ei lähe.. tsuh, tsuh, tsuh üle õla 😀 ) ning samal ajal töötan lepinguliselt poolekohaga, teoorias täiskohaga projektijuhina. Pole kahtlustki, et olen 100% eestlane, kuna minu silmis on kõik eestlased töö inimesed, kes ei suuda töölt eemal olla – kohustused vajavad täitmist ja ei kannata ootamist. Olen surunud end kohale/kohustustele, millest oskasin vaid unistada (eriti sellise vanuse kohta), ning olen ääretult õnnelik enda ‘saavutuste’ üle. Minu õlal on tähtsad otsused, juhtimaks ligi viite erinevat projekti – see on see stressirohke osa postituse alguses.
Aasta algusel nutsin kuskil vetsus, kuna vihkasin enda praktikat, kuid otsustasin jääda mõttega ‘Millegiks on see kõik vajalik..’ ja elu näitas, et ongi, kuna sealt liikusin edasi teisse firmasse. Sama kontor praktika firmaga, sama ametinimi, teine firma. Elu on irooniline, right?

Täna küll istun kodus, kuna võtsin päeva vabaks kirjutamaks enda lõputööd, kuna 16. detsember on juba sisse andmine (oh nooo..). Tegelikult mul läheb väga hästi sellega, minu silmis, kuna peale kõige ma ei tee lõputööd täiesti üksi. Lõputöö on tegelikult minu töö jaoks, kuna neil on plaanis rajada uus firma uuel aastal ning samuti saab minust selle projekti juht – exciting. Rohkem ma kahjuks hetkel rääkida ei saagi. 🙂


How am I doing? *So good to have a great relationship with myself 😀 *
But I’m quiet busy over here, sometimes it’s stressful, but overall I’m doing great – couldn’t ask for more.

I believe most of you know already that currently I’m writing my bachelor thesis, but in the same time I’m also working – should work a half-timer, but actually I work fully. No doubt about that I am Estonian, since I see Estonians as hard working people. I still remember how almost a year ago I was crying about my practice, since I really didn’t like it, but I decided to stay there saying that it’s good for something and as seen from the results, then it was – I got a real job as a project manager. 

Today I’m actually at home writing my thesis, since the hand-in is on 16. December. My thesis is actually connected to my work itself, so after it I can be a project manager to it and bring the thesis into action – that’s it what I can say for now. 🙂

dsc_0062dsc_0067