HOW MUCH I PAID FOR MEXICO TRIP?

//For English scroll down

Mulle ei meeldi rääkida rahadest, aga eks see ole üks huvitavamaid osi kogu reisi juurest. Olles kuu Mehhikos me ei räägi hetkel sajast eurost, vaid juba suurematest summadest. Ma tegelikult polegi väga põhjalikuks läinud nende summadega, kuna pean tunnistama, et selle arvutamine läks käest juba esimestel päeval, mil ei olnud põhimõtteliselt kellelgi meist ülevaadet kui palju meil kuskil läheb, palju pangast välja võtsime ja palju oleme ära maksnud. See kuidagi tuli ja läks ning kõik tundus nii odav, kuid tegelikult võis summa reisi lõpuks ikka väga krõbe olla.

dsc_0666

Kuu Mehhikos – kulutused

Panen siis kõik umbkaudselt kirja, mis mulle meelde tuleb, ning jätan välja isiklikud kulutused nagu riided jne.

  • Lennupiletid Eesti – London – Eesti – 180€
  • Lennupiletid London-Cancun-London – 620€
  • Lennupilet Merida – Mexico City – 80€
  • Lennupilet Mexico City – Cancun – 80€
  • Skydive – 90€
  • 10 ööd Playa del Carmenis – 120€
  • 4 ööd Cancunis – 50€
  • Maantee maksud – ~100€
  • Paadireis 1 – 20€
  • Päevane paadi reis Isla Mujeresesse – 60€
  • Arvestan, et päevas ulutasin umbes 7€ toidu peale, kuid see tõesti olenes ning enamasti oli siiski vähem – ~200€
  • Auto rent 7 päeva (number jagatud viie inimese vahel) – 25€
  • Auto bensiin – ~50€

NIIII… Mu reis läks umbes 1675€ kokku. Märgin ära, et tegemist oli siiski kuuse reisiga, reisisin mööda Mehhikot ringi ning selle summa sees on kuus lennupiletit. Tegelikult ilmselt vähemalt 2000€ läks ikka ära, kui arvestada väikseid kulutusi siin ja seal.

dsc_0681 dsc_0684 dsc_0690

Samuti isegi nüüd näen supper pakkumisi Cancuni ja tagasi kõigesti umbes 300-400€ eest. Nagu eelnevatest postitustes nägite, siis see oli tõesti suurepärane reis ning muutis mu aasta ainult paremaks!

dsc_0698

Elu Cancunis

Ma kiiresti räägin ka Cancunist, kuna need pildid siin postituses on just Cancunis tehtud. Linn, mis kõlab nii ahvatlevalt, kuid on tõesti kohutav. Ei ole ilusaid randu, mega kallid hinnad ning tõesti seal pole MITTE MIDAGI! Ma südamest ei soovita sinna reisida, kui ainult lennata sinna ja reisida sealt kohe näiteks Playa del Carmenisse või Tulumisse edasi, mis on umbes 1-2 tunni kaugusel. Nagu Mehhiklased ütlevad, siis see on kui ‘wanna be America’ seal.

dsc_0783

For English click more

(more…)

COPENHAGEN TIVOLI DURING THE WINTER

 

Just enne kui lendasin tagasi Eestisse, enne jõule, käisin esimest korda läbi kurikuulsast Kopenhaageni Tivolist, mis igal tähtpäeval ehitakse ära – tol hetkel jõulu teemaliseks. Meeletult palju kaunistusi ja tulesi, nad tõesti näevad väga palju vaeva selle kallal ning isegi raske kirjeldada seda kõike – peab oma silmaga nägema. Pilet umbes 15 eurot (ainult sisenemine). 🙂 Järgmiseks sündumiseks ilmselt munadepühad..


So just before I flew back to Estonia, before Christmas, I went by Tivoli in Copenhagen, which is huge and kind of exposition. They really work hard to make it amazing, inside.. many lights and things are going on. Haha, it’s even hard to describe, you must go and see by yourself. Ticket is around 120 dkk (only entrance). I guess next celebration will be Easter..

dsc_0278

dsc_0286 dsc_0302 dsc_0310 dsc_0316 dsc_0319 dsc_0321 dsc_0324 dsc_0338

A LITTLE GREY to my hair

Möödunud aastal oli mul üks kindel soov teha väike muudatus enda juuksevärvi juures ning suureks kinnisideeks oli muuta see hallikamaks – kui irooniline. Viimased 4 aastat olen olnud pruuni ning blondi ombrega ja samuti käinud ainult ühe kindla juuksuri juures, kuid kuna seekordseks ombreks osutus hallikaga, siis ega ma kindel ei olnud, et ta üldse ‘teab mida teeb’.. kas üldse keegi teab?

Heleri instagrammile (IG @hhelllubeauty ja FB siin) sattudes oli seal mitmeid hallikates toonides juukseid, mida ta siis teinud oli, mis omakorda andis mulle kindlust, et ta teab mida teeb.

too

Ema muidugi küsis mitu korda üle, et kas olen kindel, kuna olen ikka korraliku jama kaela eelnevalt sattunud ning samuti näinud sõbrannade pealt, et juuksuri valimine on ääretult tähtis. Võtsin riski ning sai Heleriga räägitud – aasta lõpuks aeg kirja pandud.

Juhuslikult oli mu välismaalne sõber Eestis, kellele siis näitasin ka Eestis nende päevade jooksul.. ja sai ka juuksurisse kaasa tiritud ja kaamera kätte antud.. haha – proovin siin paremat sisu luua blogile.

Igatahes, kui nüüd täitsa aus olla, siis toolile istudes mõtlesin ainult, et võib teha ükskõik mis värvi, kuna tõesti ihkasin mingit muudatust. Näitasin siis mõnda ideed, Heleril pilt silmeees ning saime alustatud. Muidugi see kogu protsess võttis natukene kaua aega, milleks oli siis neli tundi, kuid selle sees oli siis värvimine (ülepea), pesu ja lõikus (otsade ning HG ravilõikus, mis muideks oli mulle uudne).

dsc_0015

dsc_0054

Mõne tunni pärast saigi tulemust näha. Selleks siis üpris sarnane, mis mul eelnevalt oli, kuid blondide otsade asemel olid hallid otsad. Huvitav faktor selle juures on, et iga valgusega on see värv erinev – kord suht blondikas, teinekord täiesti hall, siis juba kolmas värv jne. 😀 Ma ilmselt sihin veel tumedamaks ja erksamaks seda tooni ning tahan tegelikult tollest pruunist täiesti lahti saada, kuid alguseks olen ikka väga õnnelik tolle tulemusega – istudes seal sai mu näost juba seda välja lugeda 😀

dsc_0137

Igatahes, aitäh Helerile ning vaatame võrdluseks kuidas olid juuksed enne ning pärast..
Nüüd annan enda juustele natukene puhkust, kuni istun jällegi kuhugi tooli.. 🙂
(apppiii… kus ma käisin eelnevate juustega üldse? 10 värvi peas, katkised otsad.. kui piinlik.. 😀 )

hair

For English click more

(more…)

BEST OF 2016

BEST DAY

Last day of Mexico – Skydive and wake-board

img_9817

BEST EVENT

The Weekend Festival 2016

BEST SONG

Perfect Strangers by Jonas Blue

BEST CHALLENGE

Fit in to IT department and lead the projects

BEST TRIP

Mexico

dsc_0181

BEST MAKE-UP PRODUCT

Maybelline BB cream – light skin

BEST ACHIEVEMENT

Estonian Best Traveling Blogger 2016

img_0442

BEST LESSON

Think important decisions deeply through

BEST PICTURES

DCIM100GOPROGOPR4654.

dsc_1057

BEST DECISION

Starting work-out sessions

BEST VIDEO

2016 is almost done and what’s my 2017 promises

31In English below

Nii nagu igal aastal, siis tõmban ka sel korral möödunud aasta kokku kirjutades ülesse, mida olen saavutanud ning kuidas täna olen ‘parem-mina’ kui 2015. Mõtlesin, et vaataks üle, kuidas see aasta on mind õpetanud ning viinud mind just sellele teekonnale, kus ma hetkel olen. Kõige alustuseks mainin ära, et see aasta on olnud eelkõige enese arendamise ning kogemuste tegemise aasta, kuna olen õppinud nii erialaliselt kui ka eluliselt NIII palju. On olnud suurepäraseid tõuse nagu näiteks esimene super töökoht või kuuajaline reis Mehhikos, kui ka hetki, mil ei tundnud maapinda enda jalge all, nagu draama suvel ning üks keerulisem armuromaan. Olen õppinud, et enne kõndimist tuleb õppida roomama. Olen õppinud, kuidas ellu jääda 24/7 töötamise keskel ning päeva lõpuks läbi pisara silmas tuua naeratus suile.

See on aasta, mida võin kohati kutsuda, et panin kaks jalga täiskasvanud maailma ukse vahele.
(nüüd öelge, mis piirist on inimene täiskasvanud? 🙂 )

dsc_0207

2016 aasta saavutused

Pisikesi asju siit ja seal leiaks ikka, mida saab saavutusteks nimetada, aga tõin seekord natukene suuremad punktid kokku.

  1. Sel aastal käisin ära viies riigis – Gambia, Mehhiko, Saksamaa, Rootsi ja Itaalia (nendest kolmes olin esimest korda)
  2. Mehhiko toon eraldi välja kui korraliku road-tripina, mil reisisin vähemalt 12 erinevas Mehhiko suurlinnas
  3. Aastal alustasin kolimisega Kopenhaagenisse, olen siin kolinud aasta jooksul kaks korda
  4. Samuti alustasin praktikat Projekti Juhina
  5. Juunis sai blogi Belrosio pärjatud kui ‘Eesti Parim Reisiblogi 2016’
  6. Esimene täiskohaga töö, milleks Projekti Juht rahvusvahelises firmas – kaks projekti lükatud turule, kliendiks IKEA
  7. Langevarju hüpe peaks siin eraldi välja tooma – totaalne eneseületamine

dsc_0229

Minu 2017 aasta sihid ja lubadused

Võrreldes eelneva aastaga, siis sel aastal panen aga mõned sihid ja lubadused kirja, et järgneval aastal oleks mul midagi möödunuga võrrelda. Oletan, et eelneval aastal ma ei pannud midagi kirja, sest ma olin ise rohkem kui segaduses ‘mis minust saab?‘, kuid hetkel olen kindlamalt kahe jalaga maapeal kui kunagi varem.

  1. Lõpetada bakalaurus
  2. Alustada personaalsete projektidega
  3. Reisida sooja 1-2 nädalaks
  4. Muuta blogi paremaks – quality first than quantity
  5. Astuda magistrisse
  6. Reisida New Yorki
  7. Teha pikem reis koos sõpradega suvel
  8. Lõpetada mitmeid tööalalisi projekti
  9. Õppida enam-vähem üks uus keel selgeks – saksa või taani keel
  10. Ma tahan lükata end mitu korda külma vette, et saada karastatud ning õppida võimalikult palju

Kui seda listi nüüd vaadata, siis ma vist ikka tean enga plaane umbes Septembrini, kuna septembris on mul kaks võimalust – töö või magister… ning samuti, kuhu ma siis ikka lõpuks kolin? 😀

Tundub, et tuleb väga põnev aasta igatahes!

dsc_0255

Tahtsin tegelikult midagi neljanda punkti kohta öelda. Algse plaani järgi pidi viimane Belrosio postitus tulema 2016 Juunis.. ja siin me oleme nüüd. Raske on lahti öelda millestki, mis on su elu olnud viimased ligi 11 aastat. Mis on olnud su päevik iga viimne päev.. Otsustasin, et annan blogile uuele võimaluse ja uue vormi ehk quality before quantity, kuna olen väsinud tootmaks suvalisi postitusi, mida ma isiklikult isegi ilmselt ei viitsiks lugeda, miks peaksite teie siis? Ma ei luba, et aasta lõpuks Belrosio eksisteerib, kuid soovin näha, kas suudan keerata tolle keskkonna ümber. 🙂 Loodan, et püsite sel teekonnal minuga..

Eelkõige tänan teid aasta 2016 eest, kuna saavutasin ühe sihi just tänu TEILE – Eesti parim reisiblogija!
Aitääh! Tõesti, käsi südamel SUUR AITÄH TEILE!
Aitääh olemaks minuga nii headel kui ka halbadel momentidel!

B.

123

Pictures by Lisa Berkovich

Continue for English

(more…)

WENT TO A SPA AND TOOK A DAY OFF | VSPA TARTU

Kes jällegi mind Snapchatis jälgib, siis teab, et ema tegi mulle advendikalendina kuus kingipakki (kuus päeva enne jõule) ning üks nendest oli öö Tartu uues spas Vspa – puuuuuhkuuus kutsssub! Too spa on olnud avatud kõigest umbes 10 päeva ning seda andis tunda isegi sellest ‘uuest’ mööbli lõhnast ruumides. Mainin kohe alguseks ära, et kõik on minu isiklik arvamus ning toon mõned pisikesed asjad ka välja, mis nüüd ei häirinud kohutavalt, kuid annab parandada. No nii, viskame siis kriitilise pilgu peale. 🙂

dsc_1072

Ruumid

Nagu eelnevalt mainisin, siis oli kohe ruumi astudes aru saada, et tegemist on just avatud kohaga. Ruumides on tõesti avarad ning modernselt sisustatud, kuid samuti väga ilusad. Kõik vajalikud asjad on olemas – rätikud, seebid, triikraud, arhiiv jne. Ainukeseks miinuseks, mis kogesin oli see, et kui pesemas käisin, siis terve vetsu põrand laiendas, kuna see klaasike, mis vett nagu pidi tagasi hoidma oli umbes 30cm pikk ja peale pesu plätserdasin terves ruumis edasi, nagu basseinis 😀

Muidugi koduleheküljel sviidid ning romantilised toad veelgi ilusamad.

vspadsc_1089 vspa1

dsc_1083 dsc_1078

Veekeskus

Lihtne minna sinna, aga natukene ebamugav, kuna veekeskusesse saab põhimõtteliselt läbi ühe eesruumi, kus inimesed tulevad kaubanduskeskusest… Nii sa seal kõnnid hommikumantel seljas, plätud jalas ja pea all, kuna paljud külalised seal just väliriietega. Võrdluseks toon Aqva Spa, kus külalistel ja paketi inimestel ikkagi erinev sissepääs.

dsc_1060

Veekeskusest ise mul ei ole kahjuks pilte, kuhu ma ikka enda peegelkaamerga lähen 😀 . Igatahes, kõik vajalik olemas ning veekeskus nagu ikka – saunad, mullikad jne. Mõnusaks pooleks osutus see, et nad on veidi rohkem täiskasvanutele mõelnud, kuna seal olid mitmed mõnusad lõõgastamise/pikutamise kohad. Samuti inimesed said võtta ühe protseduuri kohe seal veekeskuses olles, milleks siis kalade jalavann (väikeste kalakestega). Miinuseks poole poolt mida ma panin tähele isiklikult, kuid kuulsin ka teiste inimeste segadust, siis käisime nurgatagant nurgataha otsides sauna- ja soolakeskust (eraldi asukohtades) – vähemalt meie ei näinud kuskil mingeid silte ning samuti teised külastajad küsisid töötajatelt. See muidugi midagi, mis ilmselt parandatakse lähiajal ära. Nipet-näpet miinuseid oli veel, kuid see võib olla pigem personaalne ehk oleneb inimesest..

Sauna-/soolakeskus

Saunad nagu ikka ja teevad oma töö ära, kuid seal on pisike aga. Siiani mul kogemus, et sauna uksed/seinad, mis on klaasist, on siiski mingi tumedama toonina, ehk ei näe nii lihtsalt sinna sisse, kuid Vspas oli vastupidi – totaalselt läbipaistvad ning valged. Ehk kui ei ole tegemist aurusaunaga, siis ei ole mingit privaatsust ja mugavust. Üks saun on üpris suur ning kaks pikemat pinki mõlemal pool ja siis tekkib selline piinlik silmside nendega, kes seal istuvad.. nagu bussipeatuses istusid. 😀

Ma ei tea kas asi minus, aga mulle pakkus nalja – võib-olla võrdlen liiga palju teiste spadega.

Ilukeskus

Võtsin sealt siis klassikalise massaaži (60 minutit, 45 €)ning see oli tõesti supper hea! Oli kohe aru saada, et massöör märkas, kus mul pinged ja töötas nende kallal rohkem kui teiste piirkondadega. Mu ema võttis selja/turja massaaži (30 minutit, 28€) ja kiitis samuti. Jällegi ilukeskus on sarnases kohas, kus veekeskus, mistõttu see eesruum natukene ebamugav. Isikliku arvamusena ooteruum võiks olla tegelikult hubasem ning privaatsem – eks kohapeal olles saab ehk rohkem aru, millest räägin.

dsc_1059

Hommikusöök

Rikkalik ja hea ning söögikoht väga ilus! 🙂

dsc_1064 dsc_1065 dsc_1068

Voh, mis ma lõpetuseks siis ütlen. Asukoht on väga hea, kuna on täpselt keskuses ning kõik on sammu kaugusel. Muidugi see alles avati ning eks ka töötajad sulanduvad alles sisse – seda oli näha ka nende tegemistes ning mõndades arusaamatutes. Isiklikult oli mulle ikka meeldiv kogemus, kuid eks ikka on nipet-näpet asju, mida annab parandada. 🙂

SKYDIVE AND WAKEBOARD IN MEXICO

Viimane päev Mehhikos pidi olema eriline ja nii otsustasimegi D’ga, et miks mitte teha langevarjuhüpe? Tegelikult oli see natuken kallis, kuid ma ei kahetse, kuna päeva lõpuks oli mulle tähtis kellega ma seda hüpet teen ja kuidas elu naudin. Täpsustamiseks, siis maksin selle eest umbes 90€. Kui nüüd päris aus olla, siis me tegelikult ei saanud päev varem isegi kinnitust, et hüpe ikka toimub, kuna otsustasime selle kasuks liiga hilja, mistõttu järgmisel päeval sõitsime kohapeale umbes 3 tundi ilma et teaks, kas lendame või mitte.

DCIM101GOPROG0115523.

Sinna jõudes sai meile kiirelt selgeks, et hüpe ikka toimub. Esimese samm oli lugeda läbi hispaaniakeelne leping, mis oli öelnud umbes et ‘Kui surma saad, siis vastutus sinu peal’. Okei, korrutasin endale, et midagi ei juhtu. Lepingule alla kirjutatud ja raha üle antud ning läksimegi esimese vahetusega lennukisse.

Nalja pakkus muidugi ka see, et meie vanematel ei olnud teadlikudki, mida me oleme tegemas. Saatsime siis ühe lihtsa lause enda emadele ja reaalselt mõlemad emad vastasin ‘KAS SA OLED HULLUKS LÄINUD?’. Seal edasi me ei vastanudki, vaid läksime lennukisse.

DCIM101GOPROGOPR5535.

DCIM101GOPROGOPR5544.

Istudes seal lennukis, siis mulle tegi nii nalja, kuidas tundsin, et lähen järjekordsele lennureisile – ma lihtsalt ei saanud aru, mida ma kohe-kohe teen! Siis avasid nad ukse ning järsku inimesed mu eest kadusid ja minu juhendaja hakkas mind tõukama uksepoole – enam polnud nii naljakas, HA-HA…

Appi, kui ma olin seal uksel *MIDA MA TEEN????!!!* ning järgmisel hetkel oli juba uksest väljas. Esimesed sekundid ma ei saanud hingata ning peast käis ainult läbi “proovi nautida!“. Kuidas ma naudin, kui hingata ei saa? 😀 Igatahes, ühel hetkel läks olukord paremaks, mil juhendaja avas langevarju.

img_9802

Seda 5 minutit ei anna sõnadesse pannagi ja emotsiooni, mis endaga kaasa sain seal. D maandus just enne mind ning me olime sellises ekstaasis, et läheks kohe uuele ringile. Samuti mul oli super juhendaja, kes lihtsalt tuletas mulle meelde, et ma ei mõtleks tehnikale nii palju taevas olles, vaid naudiksin seda kõike.

img_9816 img_9817 img_9834

Ega me teadnudki, mida edasi teeme, kuid teadsime, et kuskil seal lähedal on järv – taevast siiski nägime ju. Võtsime siis suuna ühele tundmatule teele, mis viis meid paatideni ja tegime diili ühe paadijuhiga. Olime siis järvel tunnikese ja sõitsime nii tuubi ning veelauga ringi – isegi mina sain peale mitut katset püsti (nimelt see oli mu täitsa esimene kord).

DCIM101GOPROGOPR5561.

DCIM101GOPROGOPR5568.

Peale enda retsimise ning peavaluga (kuna lendasin päris valusasti vette sellelt tuubilt) liikusime ühte rannaklubisse, kus tellisime kokteilid ning friikad ja nautisime päikest. Kõik oli tõesti suurepärane ja midagi paremat ei andnud mul küsidagi tol hetkel.

Kusjuures, teel tagasi auto juurde mõtlesin veel endamisi, et kõik on nii ideaalne ja korraks käis peast läbi, et aeg võiks seisma jääda. Minu naljaks ma vastasin enda mõttele ‘Ei, ma ei tahaks, et aeg seisma jääks’, põhjuseks, kuna see oli ideaalne just tollele hetkel, kuid sellest piisas, et saaks edasi liikuda.

DCIM101GOPROGOPR5594.

Ja lõpetuseks video tollest päevast

Click more for English

(more…)

MERRY X-MAS!

Vaatame siis, mis mul jõulude perioodil toimunud on…

Alustades üleeilsest. Mul tegelikult ei ole enam ühtegi vanaema ja vanaisa, kuid see naine pildil kasvatas mind pisikesena ning kutsun teda uhkelt enda kolmandaks vanaemaks. Igal jõulul saame kokku ja lähme lõunale. 🙂

dsc_0479

Selle säraküünlaga sai ikka nalja. Ühesõnaga, tuba oli nii pime mistõttu isa otsis garaažist kõigepealt ühe suure valgusti, pani selle kardina külge ning Birgitil oli stuudio valmis. Siis vahetasin 10 korda riideid ning lõpuks, kui see säraküünal põlema sai, siis suitsuandur hakkas kisama. Üks nali teise otsa, kuid tulemus siin.

dsc_0694 dsc_0720

Need alumised pildid on tehtud siis, kui meie pere kingid olid kuuseall, kuid kes jälgib mind Snapchatis (@birgitkool), siis ilmselt nägi, kui palju kingitusi oli seal peale teise pere lisandumist. Nimelt meiega liitusid ka tädi perekond ning lõpuks oli meid kokku 12. Kogust pundist nii mina kui ka täditütar elame välismaal, siis kes teab, mida iga jõul toob. Sellist sabinat pole ammu kodus kuulnud ning hea tunne oli näha tervet perekonda koos!

Kusjuures, mis arvate, kui mul oleks lühikesed juuksed nagu pildil?

joulud1

Ja mis ma ka jõuludeks sain? Eks enamasti leidisin sealt ilutooteid või trenniriideid (kohe totaalselt uue seti), kuid samuti saan Aqvasse mingit protseduuri nautima minna. Ühesõnaga, kõik täiesti vajalikud asjad ehk nüüd tuleb neid aga hoolega kasutama hakata – tegelikult juba trenniriided seljas ning ilutooted katsetatud, hehe. 🙂

Täna liigun (20 minuti pärast) enda vanematega kontserdile ehk nüüd pean lippama..

dsc_0763

Ilusaid jõule kallid lugejad!

IS MEXICO ACTUALLY THAT DANGEROUS AS THEY SAY?

//In English below

Te oleksite pidama nägema iga inimese reaktsiooni, mil ütlesin, et lähen kuuks Mehhikosse. MIDA? Ja nende keskel oli üks lähedane kreisiiii sõbranna, kes ütles ‘ma tulen kaasa‘ ja tuligi. Must like these people around me!

“Oled sa ikka kindel, seal ju inimkaubandus, narokootikumid ja maafia?” Kui palju küsimusi ma sain selle kohta.. Kõikide nende küsimuste keskel ühel hetkel ma isegi kaalusin reisi tühistamist.. samal ajal googeldades “human trafficking in Mexico” (inimkaubandus Mehhikos). Jah, sain ka tulemuse sellest, täitsa siiani käigus seal. Pigistasin silma kinni ja ütlesin ‘ma ei lähe ju üksi sinna, kõik on korras‘ ja nii istusin kuid hiljem juba lennukis teel Cancuni.

Minul isiklikult oli reisi vältel üks olukord, mil süda puperdas sees ning sammud kiirenesid. Enamasti kõik järgnev informatsioon põhineb mehhiklaste jutul ning samuti mu venna kogemusel, kes samuti reisis Mehhikosse paariks nädalaks nüüdseks aastaid tagasi.

dsc_0634

Isiklik kogemus

Minu suurimaks hirmuks kogu reisi vältel oli sõita autoga valel maanteel.. öösel. Nimelt Mehhikos on kahte sorti maanteid – tasuta ja tasuline – millest tasuline on politsei kontrolli all, kuid tasuta.. kes tead mis seal toimub. Kõige levinum juhtub on, et auto peatakse maanteel kinni ning kõik mis võimalik, võetakse endaga. Minul, kui naisterahval ning siniste silmadega, oli kõige suuremaks hirmuks just ise sattuda nende röövlite ohvriks. Ausalt, mul käisin nii mõnedki korrad mõttest läbi ‘mida ma saaksin anda neile? Nii siin on kaamerad, natukene raha…‘ – hirmul olid suured silmad. Üksikuid kordi meil ei andnud planeerida öist reisimist, kuid üldiselt tegime alati kindlaks, et liikleme päevasel ajal.

dsc_0645

Teiseks kogemuseks sai Cancunis veedetud aeg, mil liiklesime toidupoodi – neli neidu, kolm blondiini ja lühikesed riided seljas. Mainimaks ära, et see oli päevasel ajal. Meie ainukeseks sihiks oli lihtsalt lipata poodi ja kohe koju tagasi, mistõttu lõikasime teekonda majade vahelt. Ühel hetkel peatus meie kõrval auto, mees öeldes midagi.. enamus meist ignoreeris teda, ma veel vastasin ‘ai tount spiiik ingliish‘ (väga halva aksendiga), millele saime vastuseks ‘You should go to the main street, it’s not safe over here’ – arvake ära, kui paljud meist inglise keelt kohe rääkisid. See oli viimastel päevadel Mehhikos ning ainuke soov oli lennata koju.

dsc_0629

Kas Mehhikos on ohtlik?

Üldiselt on mul raske hinnata olukorda inimestele, kes ei reisi mehhiklastega, kuna nad teavad täpselt mis on ohtlik ja mis mitte, mistõttu vältisime nii mõndasi asukohti. Kogu reisi vältel ainult salvestasin ära, et liigeldes päevasel ajal turismi piirkonnas aka. rahvarohkes kohas, siis ei tekki probleeme 95%’lt. Samuti, milles olen rohkem kui kindel, siis Playa del Carmeni, Tulum, Merida, Valladolid ning Guanajuato on väga turvalised  (viimane lõunas, teised ida rannikul). Peale kõige, ida rannik on otsingu tulemusel üks kindlamaid alasi ning võin seda isiklikult ka kinnitada ja soovitada – Tulum on suurepärane mesinädalate koht.

dsc_0619-2

More for English

(more…)

BLOG IS A MIRROR OF MY LIFE

Mukerdan siin isuga shokolaadi sisse, kuulan Ed Sheerani (millal tal küll uus album välja tuleb?) ning tatsan tantsusammul ühest toa otsast teise. Elan 25 m2’s toas, natukene rohkem ruumi tatsamiseks 😀 Ahjah, ning vähem kui 24 tunni pärast annan sisse enda 90 lehekülgse lõputöö. Seda nimetatakse aja planeerimiseks, nii et ma ei pea higimull otsaees hetkel ekraanile najatuma. 😀

dsc_0189

Istun ja naeratan siin, mul hakkab kohe puhkus! Ei tööd ega lõputöö kirjutamist ning kohe varsti istun lennukile ja lendan Eestisse. Eestis olemise vältel värvin enda juuksed ära, idee põhjal, mis mul pikemat aega juba peas tiksunud. Mis arvate, mis värvi? Samuti tuleval kolmapäeval sõidan Tallinna, kus jutustan ühes meedia tunnis sellest, kuidas on olla blogija.. Ja ülejäänud aja naudin sõprade ja perega olemist!
Pealkiri – ma arvan, näen ja tunnen, et mu blogi on totaalselt minu olemise peegel. Kui ma olen õnnelik, seda annab välja lugeda minu kirjutamisviisist, aktiivsusest ning paljudest teistest teguritest. Mis arvate, olete samal nõul? 🙂

Okei, voodi kutsub, varsti sõit Odensesse.. eelviimast korda enda armsasse ülikooli.

for English click more

(more…)

TRAVEL BUDDY MATTERS A LOT

“As with any journey. Who you travel with can be more important than the destination.”

In English below

REISIJATE TÜÜBID

Minu silmis on olemas kolme tüüpi reisijaid ja tõsi, iga inimene võib olla vahepealne, kuid südamest teame, kuhu punti me tegelikult kuulume. Pannes südamele, et panen nimed enda meele järgi ja kõik on minu vaatenurgast. Nendeks tüübiteks on (ja otsi oma koht ka siis juba 🙂 ):

  1. Mineja – inimene, kes ostab reisi ja lihtsalt läheb ilma et muretseks, kuidas, mis, kus saama hakkab. See inimene läheb lihtsalt vooluga kaasa, vaatamaks, mis tulevik toob.
  2. Planeerija – Reis peab algusest lõpuni olema enam-vähem planeeritud. Ööbimine, reisid, inimesed jne., kuid reisib omal käel.
  3. ‘Ostan paketi’ – Reisija, kes ilmselt ei ole nii suur reisija tegelikult (jättes võimalused välja) ning ostab pigem reisipakkujalt kahenädalse reisi, nii et kogu reis oleks nende poolt organiseeritud. Muidugi see on nüüd kahe otsaga punkt, kuna Egiptusesse ilmselt igaüks meist läheks just reisipakkuja kaudu.. kuid üldiselt mõtlen siis seda inimest, kes läheb igatepidi kindla peale välja.

See eelnev on üldine inimeste jaotus, kuid igat punkti saab jaotada omakorda kas siis looduse, ranna või suurlinna armastajaks. Neid jaotusi jätkuks.

dsc_0755

TRAVELING PARTNER MATTER

Ma ei ütle, et olen meeletult suur reisija, kuid elades välismaal, siis see kuidagi mul veres, et aeg-ajalt pean pileti otstma. Olen nüüdseks siin ja seal reisinud ning omakorda sattunud erinevate seltskondadega seiklema ja võttes kõik enda kogemused kokku, siis vahet pole kui imelisse kohta sa reisid, kuid kui reisikaaslane on vastupidine reisija sulle, siis võid kindel olla, et reis ei ostu nauditavaks.

Isiklikult olen mineja ja planeerija vahepeale (rohkem planeerija), kuid suvel oli Mehhikos olles ikkagi erinevaid kogemusi, kuna liikusime ringi 11 totaalselt erineva inimesega. Oskan väheste inimeste pealt rääkida sellest pundist, kuid kogemusest, D’ga me reaalselt planeerisime tund varem “nüüd lähme road-tripile” või see, kuidas ostsime samal päeval lennupiletid Mexico Citysse. Kui inimene su kõrval on rahulik ja sinuga ühel joonel nendes olukordades (ja seikleja!), siis sa tead, et kõik on okei – ‘Me oleme koos selles supis’

dsc_0767 dsc_0776

BK soovitused

Muidugi see kõik oleneb reisi pikkusest, kuid iga erinevus võib joosta sind jalust ning parem karta kui kahetseda.

  1. Uuri välja, mis on teie erinevused. Mis on Teie huvid? Kas Teil üldse on millestki rääkida? Kas talle meeldib kauem magada ja lihtsalt chillida või soovib ärgata varakult ülesse ja avastada toda linna/riiki?
  2. Pakkige kohvrid eraldi – kui sa ei tea inimest nii hästi ja veel enam, kui sa tead, et soovid ostelda, siis parim mis teha saate, on minna eraldi kohvritega.
  3. Parim soovitus – andke üksteisele hingamisruumi!
  4. Ma tean, et see võib-olla naeruväärne punkt, kui minu silmis mängib rolli. Kui oled esimest korda inimesega reisil, siis enne kui laenalt talt midagi, küsi. Küsija suu pihta ei lööda, kuid mitte küsija võib küll.. (nali, ei löö midagi 😀 )

dsc_0765

Kuidas vältida probleeme reisidel..

Tuli välja, et soovid reisi vältel botaanikaaeda minna, kuid tead, et partner ei soovi seda? Reisimine on kui tants, üks peab juhatama ja teine järgima, ning kord on ka sinu aeg juhatada toda “tantsu”. Sa tead, et soovid minna botaanikaaeda, siis säästa partnerit lahtioleku aja otsingust ning tee kõik research enne reisi ära. Sellega säästad reisikaaslast tollest ‘ehmatusest’ ning tõmbad ta lihtsalt endaga kaasa. Selle alla ma nüüd ei mõtlema, et otsi kõik enda huvid välja ja vea reisikaaslane kaasa mõttega ‘küll talle sobib..‘. Ole kindel, et teie huvid on võrdväärselt jaotatud nii ootate võrdväärselt ka teatud sündmusi pikkisilmi. 🙂

Pea meeles, et kõik inimesed ei ole nagu sina ja lepi olukorraga, kui mingi olukord ei lähe sinu meeltmööda. Mis ei tapa, teed tugevaks.. eks?

dsc_0775

Ja lõpetuseks. Mul on mitu suurepärast reisikaaslast kotist võtta, kuid iga reisikaaslane on erinev. Ma ei liigelda end ei suurlinna ega looduse vahel, mistõttu mulle just meeldib, et mul erineva stiiliga inimest ümberringi.

Kes on siiani kõige parem reisikaaslane? Eks ikka minu nooruslik ema.

13123414_785613524908348_5744091876978655979_o

Continue for English

(more…)