PROJECT MANAGEMENT IT IS

Üks päev mu parimaid sõbrannasid kirjutas mulle, et miks ma jätan nii lillelise elu mulje?
“Kõik ei ole ju nii lilleline.. vähemalt nii sa räägid mulle?”

Kuid seda radapidi kõik need kuulsad Instagrammi kontod ja mis muud kasutajad lähevad.
Perfektne kodu, mees, töö.. mis selle taga kõik toimub? Seda ei saa me ilmselt kunagi teada.

See, et ma olen nüüdseks jõudnud selleni, et ma sain päris esimese erialalise töö – Projekti Juht – ning saan kui elu püsti rajada… ma olen meeletult õnnelik selle üle.. Kuid kas ma olen teile rääkinud, et esimesel tööpäeval praktikas, viis kuud tagasi, ma nutsin vetsus, kuna polnud rahul sellega, kuhu välja jõudsin..

Mul oli isegi valik, kas minna moemaailma turunduse peale või jääda sinna kus olin, projekti juhina IT firmas. Otsustasin, et millegipärast ma lõpetasin just selles samuses firmas ning ju siis ma pean seal olema. Ma kannatan selle kõige ära. Viis kuud. Ma lugesin päevi.. ma isegi ei tee nalja hetkel, ma lugesin päevi, kuni sain uue töökoha – tegu on teise firmaga, kus töö sain, kuid praktika perioodi jooksul töötasin mingismõttes just selle firma jaoks.
22-aastane, Projekti Juht rahvusvahelises firmas?
Ma saan kindel olla, et mu tulevik on kindlustatud.. (kui ma juhuslikult midagi väga nässu ei keera.. 😀 )

Ühesõnaga mida tahan öelda.
Muidugi oleneb olukorrast, kuid ükskõik kui halb olukord ei ole, ma usun, et kõik juhtub millegipärast.
Olgu see mingi õppetund või viigu see teekond sind kuhugi.

Mul oli valida kas moemaailm või IT?
Vahel tuleb panna end proovile, sa iial ei tea, kus sa lõpetad.

DSC_0866

Sneak peek

Click more for English


//One day one of my best friends wrote me
“Why you show your life as colorful and happy, when it’s not true?”

The truth is, social media has build that environment. Everybody shows their “perfect life” – man, job, home..
We never will know, what’s behind it.

I have made so far, that I got my really first real job – Project Manager.
Where did I start? I was crying in the toilet on my first day of internship – I didn’t believe where I ended up.
I had an option to do internship in fashion company at marketing area or in IT company as project manager.
I ended up in IT company and at first I regret it, but in the end, I think it was the right option.
22 years old, in an international company?
I think my future is safe, unless I don’t screw things up really hard…

Life is full of challenges and it doesn’t matter how f*cked up the situation looks, 
there’s always some reason why you ended up there.
It may be some kind of lesson or from all of it there must come out something unexpectedly good – at my case a real job.

Don’t give up.

UNEXPECTED FUN

Möödunud nädalavahetus sai sõbrad kokku kutsutud ning väike grillimine tehtud –
parim viis meenutamaks, et siiski suvi on kohal.. isegi kui Taani suvi on üks päev. 🙂

Mõeldud. Tehtud.

See samuti õhtu tuletas mulle aga meelde, et ootamatud otsused võivad kujuneda parimateks.. või siis väga meeldivateks. Nimelt sai otsustatud, et kuna Birgit kolib nädala pärast Taanis ära, siis viimane aeg maksimumi võtta.

Mõeldud. Tehtud.

Ütle ausalt, ma pole kunagi suuremat sorti peoinimene olnud, pigem see, kes lähebki ja
grillib oma seltskonnaga kuskil vaikselt, kuid no see oli üks parimaid õhtuid.

Kõige parem, kui saad terve õhtu mööda saata raha kulutamata. Kes on minuga samal nõul? 😀


//Last weekend we decided to get some friends together and have a BBQ in Islands Brygge –
best way to remind that it’s summer.. Even in Denmark. 🙂

Done.

The same night I got reminded that unexpected decisions aren’t that bad actually.
Me and my roomie decided to take last from my last week in Denmark and go out.
Must say that it was fun night. 🙂

DSC_0934

DSC_0890

DSC_0909

DSC_0925

DSC_0943

I’M CLOSING ANOTHER CHAPTER

“Tehtud! Ma pidasin vastu!”
Olid mu mõtted mõned tunni tagasi, rõõmupisarad silmis..
Naljakas mõelda, kuid olen ääratult uhke, et olen vastu pidanud viimased viis kuud.

Viimased viis kuud on vaimselt rasked olnud, kuna nagu teate, siis iga päev töötada pole lihtne.
Eriti kui töökohad on kahes erinevas linnas ning nädalas üks-kaks ööd pead kellegagi voodit jagama või diivani mõnusi nautima.
(See paneb mõtlema, et kuskil maailmas on nii palju neid inimesi, kel just selline elu ongi.. väga kurb..)
Tegelikult ma ei vingu, jumala eest 😀 Tean, et see kõik on vajalik olnud ning toonud mind siia, kus täna olen.

Sel nädalal lõpetan järjekordse peatüki enda elus ehk siis lõpetasin kaks tööd (rääkimata, et varsti läheb kolimiseks).
Eile lõpetasin praktika, täna õpilastöö.

Muidugi tänase päevaga nii mõnedki plaanid muutusid ning tulevikul on mulle suuremad plaanid.
Birgit alustab uue tööga ESMASPÄEVAL! 😀
Loodetavasti see nädalavahetus saab video lindistatud. 🙂


//”I made it!”
I thought few hours ago, happiness tears in my eyes..
Funny to think, but I’m damn proud of my-self.

Last five months have been mentally hard, since I have been working every single day.
One-two nights per week I had to sleep at my friend’s place and after all, travel between two cities.

This week I finished two of my jobs. One of them yesterday, my internship, and another one today, my student job.
And guess what, BIRGIT STARTS NEW JOB ON MONDAY! 😀
Apparently future has bigger plans to me.
I will try to record a video this weekend, in English. 🙂

irrr5   irrr3

B L U E S K Y

Ma arvan, et need on ühed viimased pildid Gambiast
– mõnus pruun koos selle valge kleidi..
Uhh, ma kujutan ette, kuidas ma põlen Mehhikos ära 😀

Mu mehhiklane juba mainis, et isegi praegult on neil meeletult kuum ning kui juba neil on raske olla, siis ilmselt mina, kui ka teised eurooplased, liigume varjust varjuni. Pealegi avastasime, et meie ööbimiskohas, kus viibime kaheksa päeva, ei ole konditsioneeri – see läks nüüd küll täppi.

Liikudes korra tagasi nädalavahetusele, siis mul ikka ääretult hea meel, et tulin Eestisse.
Mul oli seda vaja, rohkem kui arvasin.
Isegi kui veetsin kodus kõigest kolm päeva, siis ilmselt terve nädalavahetus sai mõistlikult kasutatud, kuna kõik päevad venisid (ikka positiivses mõttes) ning sai rohkem kogetud, kui oskasin soovida.

Kahe nädala pärast kodus.
Kolme nädala pärast Mehhikos. 


//I think that those are one of the last pictures from Gambia
– nice tan and white dress.. uhh, I can imagine how I will burn in Mexico 😀
My Mexican already mentioned that even for them it’s hot right now, I wonder how it will be for us, European, then.. 
After all, we don’t have conditioner in our accommodation (how that happened??) – that’s bad!

Moving back to my weekend, then I’m really happy about visiting Estonia.
I needed it even more than I imagined.
I spent there three days, but honestly, it felt like a week.. I guess I used it wisely.

In two weeks back in Estonia.
In three weeks in Mexico.

DSC_1415

gam DSC_1425

DSC_1408

BEST TRAVELING BLOGGER 2016

.. kust alustada?

MA OLEN EESTI PARIM REISIBLOGIJAAAAAA 2016 !!!!!!!

Mul süda puperdas sees, siis kui öeldi “nüüd reisiblogijate kategooria juurde”,
saades auhinna kätte, siis mu käed värisesid.
“Päriselt, kas ma võitsin?”

Hüpades nüüd algusesse tagasi, siis mul on ääretult hea meel, et ikka otsustasin Eestisse tulla põhimõtteliselt just selle ürituse pärast. Peale kõige, ma tõesti vajasin väiksest puhkust hetkesest elust, mil töötan iga päev ja seda rõõmu ei anna sõnadesse pannagi, kui astud lennukist kodupinnale – hingan sügavalt sisse, naeratus tuleb näole.. “Nüüd olen kodus”.

Sõites Tallinnasse, sain enda kaasblogijaga kokku, Margarita (ta blogi siin),
ning pean rõõmuga ütlema, et sain sellelt kaunilt neiult ka imeilusa meigi. 

Kui oli aeg minna üritusele, siis pean mainima, et mul oli hea meel teiste suurepäraste blogijatega viimaks tutvuda (keda olen salaja jälginud) – Eneli, Brittiga, Teele jaaaa paljud teised (ma heameelega nimetaks kõik ära, aga ei hakka nimekirja pikaks ajama).

Igatahes, Mari-Leen on super töö ära teinud ning minu silmis korraldus oli tasemel.
Suupisted, joogid, photobooth, goodie bag, maniküür isegi, laulja, auhinnad, sponsorid.. 
Suur töö on ära tehtud ning suur kummardus minu poolt!

Liikudes minu uue tiitli peale, siis olen ÄÄRETULT tänulik, et mu blogi sai autasustatud
ning see kõik annab mulle ainult motivatsiooni juurde..
Kuhu järgmisena reisida?

Ma tänan, et olete siiani minuga neid kõiki seiklusi jaganud ning loodetavasti püsite siin veel kaua.

JA AITÄÄÄH SEESAMI KINDLUSTUSELE!
Mõttest teie kingitusele tuleb lai naeratus suule ning vangutades pead ei suuda ära tänada..
Kes ei tea kingitust, siis selleks on 200€ kinkekaart Estraveli kinkekaart. AITÄÄH!

Järgmise reisini!!

IMG_0442
Foto Kerli | Fotoraat
2S8A9293
Foto Marimell2S8A9298
Foto Marimell2S8A9089
Foto Marimell

IMG_0073
Foto Kerli | Fotoraat
IMG_9967
Foto Kerli | Fotoraat

For English click “more”

(more…)

STEPPING INTO MODELLING WORLD?

Mõni nädal tagasi juhtus midagi üllatavalt.

Peale tööd mööda kesklinna koju kõndides astus minu juurde üks naine
“Kas olete kuskil agentuuris modell?”
Jäin kohkunult vaatama, võttes kõrvaklapid peast ning vastasin, et kunagi sai paar kogemust omatud, kuid enam mitte.
Pisteti siis visiitkaart pihku ja võtku ühendust.

Ma olen tegelikult sellele mitmeid kordi mõelnud, et võiks ju midagi vahelduseks teha, eputrilla nagu ma olen.
Pean lausa tõdema, et aasta tagasi saatsin mõnele agentuurile endast pildid ja mõõdud, kuid asjatult.
Peaksin tegelikult leppima, et see oli üks tore aeg mu elus ja to be honest now, ega ma sellega enda tuleviku niikuinii siduda ei tahaks, isegi kui oleks võimalust.. mida mul ka pole, haha, kuna olen kõigest 173 cm pikk ning olles moemaailmas nüüdseks juba aastaid olnud, siis tean kes sobib modelliks 😀 .
Mina selleks ei ole ning ma ei nukrutse kah. 🙂
Disainer ja projektijuht on ka väga hea nimetus ju!

Lõpuks ikka kirjutasin sellele agentuurile, kes mulle visiitkaardi kätte pistis,
kuid kahjuks tuli välja, et minu “tõule” tööd ei oleks, niiiiisiiiiis… jätkan oma radapidi. 😀

Pluus on pärit SIIT.


//Few weeks ago happened something surprising.

After work I walked home through the city center and one woman stopped me
Are you a model?
I took my headphones off and said that back in the days I used to be, however, not anymore.
She gave me the business card and asked to contact her.

Actually I have thought about stepping into that world again, apparently I like to be on the stage haha.
I even must admit, that I have sent some applications to some agencies, however, haven’t had luck.
I know that I’m not that model type of girl, but still I have that thing inside of me like “would be niiiiice”.

Anyways, after few days I wrote to them, however, as they said then they don’t have a job to me still.. 
so I will continue my designer/project manager career. 😀

Blouse is from here.

1 2

 

ARE YOU READY FOR…

mKuna alates teisipäevast olen bussi sõber (jalgratas varastati ära),
siis minu trennis käimine on olnud natukene raskendatud
– minu töökoht, elamine ja jõusaal on kolmes totaalselt erinevas kohas.

Olen aga lubanud endale, et teen kolm korda nädalas trenni ning olgu mul kui suur pohmakas tahes või mis iganes teine vabandus, vähemalt kolm korda peab täis saama… muidugi kui ma just suremise äärel ei ole. 😀

Kolmapäevaks mul aga ei olnud ei ühistranspordi kaarti ega jalgratast, mistõttu otsustasin treenida kodus.
(kes jälgib Snapchati, siis on ka sellega kursis – @birgitkool)

Olen taolise otsuseni varemgi jõudnud, mis on lõppenud millegi sellisega.giphyEhk siiiiiis… 10 minutit kükki and that’s enought. 😀

Nüüdseks olen muidugi rutiini sisse saanud ning 10 minutit ei ole piisav. 🙂
Siin Teile mõned harjutused – kõiki harjutusi tegin 3 x 15, minimaalsete pausidega.
(Ma loodan, et pildid pole segased… mõned probleemid olid kaameraga.)


//Since my bike got stolen, then it has been a little bit hard to keep up with my training routine,
especially when my apartment, working place and fitness world are in three different locations.
So this week I decided to do one home workout session and actually it was pretty good.

Usually my workouts at home look like that GIF up there,
but now when I have my routine, everything is different.

gif1

DSC_0296
gif2

DSC_0332

Ja nüüd on aeg järjekordseks trenniks!!

//And now it’s time for another workout!!

DSC_0328

YOU STOLE MY….??

Alati kui sattun siia ning näen seda arvu, kes minu blogis igapäevaselt piilumas käivad, siis sisikond hakkab kraapima
..peaksin postituse tegema! 😀

Ma võtan blogimist natukene vaiksemalt, vähemalt proovin, kuna siiski see vanuri tunne tuleb peale ja vahel ei jaksa. Sellest rääkides, siis maikuus sai mu blogi KÜMNE aastaseks! NING kuna ma tulen nädala pärast Eestisse, siis plaan on panna mõned giveaway’d käima nii blogis, Facebookis kui ka Instagrammis. Eks vaatab seda asja. 🙂

Chit-chat juttu veel ajada, siis mul läheb väga hästi siin Kopenhaagenis, isegi kui olen natukene väsinud. Igapäevaselt endiselt töötan ja ajan projekti kuupäeva taga, mis kukub kohe-kohe varsti ühe rahvusvahelise firma jaoks. Pean tõdema, et olen isegi jõuetus olukorras tundnud end, kuna tegemist siiski IT firmaga ja tulin poole pealt projekti sisse.. teine projektijuht lasti lahti and it’s all yours, Birgit.
Vahel ikka jookseb juhe kokku küll..

Igatahes. Kolme nädala pärast olen enda praktikaga ühelpool ning veedan nädalakese veel Taanis, kus lähen suurele festivalile Tinderbox (kes mäletab eelmisest aastast ning ehk on keegi sel aastal tulemas.. ehk?).
Olen ka sel aastal seal vabatahtlik ning luban, et pistan kaamera taskusse! 🙂
(eelmise aasta video SIIN)

Paar päeva pakkus mulle NII suurt nalja see, kui avastasin hommikul, et olen nüüdsest “jalamees”,
– jalgratas varastatud

giphy
Kes iganes võttis selle, nautigu.. hullemat ratast pole olemas.. 😀

Samuti tegutsen pulmakleidi kallal ning nagu lubatud Triinu Liisile, siis algne siht on juuli algus.. et saaks enne Mehhiko reisi kleidike valmis.

Samuti trennis käin hoogsalt edasi, kuid ilmselt juulikuust saab üks suur paus.. kahtlen, et julgen Mehhiko tänavatel üksi jooksma minna. Heleda nahaline, siniste silmadega.. ei kõla just kõige targema mõttega. 😀

Peale Mehhikot seiklen Eestis ringi ning samuti mul juba väike ülevaade olemas, kus hakkan sügisest elama.
Mis te arvate kus?

Väike video juba lindistatud, et teile ka selgust tuua. 🙂

DSC_0034a

More for English

(more…)

WHEN YOU SEE.. UNDERSTAND

Need naeratavad silmad, kui sai kommi näppude vahele..
Või see rahulolu su sees, kui said kellelegi pakkuda midagi sellist, millest ise lapsepõlves kunagi igatsust ei tundnud.

Teate küll, kuidas kunagi vanavanemate juurde läksid (või siiani..) ning kapp oli erinevaid komme täis ja vaikselt käisid niilimas neid.
Kui isegi komme polnud seal, siis teadsid, et vanaema ei unusta järgmisel poeskäigul uusi muretsemast.

Reis Aafrikasse andis mulle aimu, et meil.. mul võib küll lilleline lapsepõlv olla, kuid mõned siin maailmas võtavad turistidelt tühje veepudeleid, et saaks järgmisel päeval kooli vett kaasa võtta.. või jooksevad tormis ühe kommi pärast.
Nad tundsid rõõmu PISIKESTEST asjadest.
Pean tõdema, ning ilmselt ka Teie oskaksite omastuda, kuid tihtipeale
me ei pane tähele neid pisikesi asju, mille üle peaksime rõõmu tundma, ning tänulikus on tembeldatud teisejärguliseks faktoriks.

Kui sul vähegi võimalust, siis reisi.. ainukene asi, mis tegelikult sind rikkamaks teeb.
See arendab ning õpetab sind.
Ka kauged reisid, nagu Mehhiko minu olukorras, on võimalik teha väiksema summa peale. 🙂


//These smiling eyes when he got a candy…
Or the satisfaction when giving that happiness to somebody..

I guess you know what I’m talking about when I say how our grandparents had always candies waiting for us.. closet was filled with a variety of candies..

Trip to Africa gave me the idea that I may had great childhood, but some people in this world take empty water bottles from tourists, so they could bring water to the school.. or how much happiness can bring one single candy..
They feel joy from those little things. What we do? We want more and more..

If you have the option to travel, do it! Only thing what makes you richer.

DSC_0241 lo DSC_0605

DSC_0625

DSC_0691

MY NEXT FLIGHT IS…

“Ma võtan sellest osa järgmine aasta” ütlesin eelmine aasta.
“Ma võtan sellest osa järgmine aasta” ütlesin sellel aastal.

Kell oli üks öösel ning unetu nagu ma olin, hakkasin lennupileteid Eestisse vaatama.
Kribelus hinges, sooviga minna Eesti Blogijateauhinnale.
Ma kolisin Eestist ära ajal, mil hakkasid toimuva blogijate üritused ning kõik teavad enam-vähem kõiki.
Nüüdseks olen olukorras, kus ma ei ole osa Eesti blogijatest, kuid olen Taani firma all..
aga samuti ei ole osa Taani blogijatest.

Rääkides vanematega läbi, kas on mõtet tulla.. siis in the end of the day raha jääb rahaks.. mälestused on need, mis jäävad ning ma TÕESTI soovin viimaks tutvuda kõigi nende imeliste Eesti blogijatega, keda salaja jälgin. 

Okei tõsi, võib-olla enamus ei tule kohalegi, aga siis vähemalt ei jää neid küsimärke õhtu..
EHK, ma tulen mõne nädala pärast Eestisse!!
Täpsustan, seal paar teist põhjus ka, miks Eestisse tulen ehk siis mitte 100% see üritus 😀

Ning TEIE, mu kallid lugejad, ma rõõmuga tutvuks ka Teiega, kui keegi soovib.. I will be there!

Ära unusta hääletamast SIIN, asun reisiblogijate alla! 🙂


//”I will participate there next year” I said last year.
“I will participate there next year” I said this year.

It was a sleepless night, and I started to look a flight to Estonia.
I really wanted to go to Estonian Bloggers Awards.
I moved away from Estonia at a time when events began taking place for bloggers and obviously everybody knows everybody for now.. 
By now I’m in a situation where I’m not part of the Estonian bloggers, but I’m under the Danish company ..
but not part of Danish bloggers as well.

So, in few weeks I will flight to Estonia, do take part of that event.. finally
Refine, there’s a couple of other reasons as well, which perhaps I’ll go to Estonia, not 100% because of this event 😀

Do not forget to vote HERE, I’m under the title of “reisiblogijad” (travelling bloggers)!

DSC_0648 rt