CITY FULL OF MEMORIES

Sellest on möödas aasta, mil kolisin Pariisi. Juba aasta!

Kas te ei jää kunagi mõttesse ning ainuke soov on kerida aega tagasi mingile imelisele perioodile?
Või kõnnite mööda tänavaid ja näete midagi, mis meenutab omakorda midagi teist?
Näiteks Kopenhaageni metroo meenutab meeletelt Pariisi metrood number 1! 😀
Mõte sellistele asjadele tekitab sellise kokkusurutud tunde sees..

Kes mäletab, siis kahtlesin sügavalt, et kas võtta see seiklus ette või ei, kuid lõpuks osutus see elu parimaks kogemuseks. Mõeldes nüüd tagasi, siis pean tunnistama, et ma kardaksin Pariisi tagasi minna. Asi ei ole tolles sündmuses, mis toimus novembris seal.. pigem selles, et miski pole endine.

Eiffel on küll samas kohas või Mona Lisa samas positsioonis.
Seda kogemust, emotsioone, inimesi ei anna ilmselt miski asendada. Selline tunne oleks, et minnes sinna hakkan esimese asjana enda inimesi otsima. Tahaks nagu kirjutada ühises grupis “mis täna plaanis?”
Ma keeraks aega tagasi ainult nende kuude pärast.

---

//A year ago I moved to Paris. Already a year!

Have you ever though about some past period and only wish you have is to turn the time back?
Or when something reminds you something else and that feeling inside of you..
For example metro in Copenhagen reminds me Paris’s metro number 1..

I was thinking I will make a mistake if I move to Paris.. I though I will not like it, but it was my best decision ever. That experience or people who I took from there with me…  Even right now, when I think about it tears come to my eyes.
Right now I would be scared to go back to Paris. It’s not because of the attack happened there, more because of my memories. Eiffel can be on the same place or Mona Lisa in the same position. I cannot take back that experience, emotions or people.. If I would go there, then I think I would start to search for those people or want to write in a group “what we’ll do today?”.. But the thing is, there’s nobody left for now.
I would do anything, to turn back the time..